Kadriorg saab 300-aastaseks

Kadriorg tähistab oma suurt juubelit

59
(Uuendatud 10:28 22.07.2018)
Kadrioru pargiansambli sünniks loetakse 22. juulit 1718, mil Vene tsaari Peeter I käsul alustati Tallinna lähistele uue euroopaliku suvelossi rajamist. Pühapäeval, 22. juulil tähistatakse suurt juubelipäeva terves Kadriorus.

TALLINN, 22. juuli — Sputnik. Pidulik avatseremoonia toimub Kadrioru lossi ees kell 12.00. Sellele järgnevad lossiaiamängud: mängulised ja loomingulised tegevused lastele ja täiskasvanutele, mille käigus toimub tutvumine erinevate ametimeestega, kes Kadrioru algusaegadel seal töötasid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti reedel.

Kadriorg saab 300-aastaseks >>

Kadriorg täitub ajaloolistes kostüümides värvikate tegelastega, kellelt külastajad saavad teada, kes oli kastellaan, milliseid töid tegi kiirkäskjalg, õuekunstnik või tantsuõpetaja, kes elasid slobodaas ja kui kaugele näeb Kadrioru tuletornist. Kõik väljas toimuvad tegevused on osalejatele tasuta, muuseumide külastused (välja arvatud Kumu) on sünnipäevahinnaga 1 euro.

Kadriorg tähistab oma 300. sünnipäeva
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kell 13.00 toimub Kadrioru lossi banketisaalis Kadrioru lossi- ja pargiansambli 300. aastapäevale pühendatud Eesti Posti margi esitlus. Postmargi kujundas Lembit Lõhmus, selle tiraaž on 35 000 eksemplari, ühe margi hind on 0,65 eurot. Poognal on kümme marki Kadrioru lossi motiiviga. Esitlusel saab margile esimese päeva templi ja autori autogrammi.

Alates 1938. aastast on Kadrioru piirkonda kaunistamas ka Vabariigi Presidendi kantselei ja selle kena roosiaed. Aed, mis on muidu tavakülastajatele suletud, avab Kadrioru 300. juubeli puhul külastajatele oma uksed.

Roosiaeda saab külastada koos giidiekskursiooniga, millele tuleb registreeruda 22. juulil Kadrioru kunstimuuseumi ees infolauas. Ekskursioonid eesti keeles: 12:30; 13:30; 14:30. Ekskursioonid vene keeles: 13:00; 14:00; 15:00.

Mesinikud võtavad roosiaia tarudest esimese mee >>

Juubelipäeva tipphetk on galakontsert "Kadriorg 300"

Kell 16.00 algab Kadriorg 300 juubeli galakontserdi Kadrioru kontserdiväljakul. Kontserdiväljaku lavale tulevad Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester ja dirigent Jüri-Ruut Kangur. Õhtu solistid on Elina Netšajeva, Kalle Sepp, Andreas Lend ja Grigory Chernetsov (Peterburi), teatavad korraldajad sotsiaalmeedias.

Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester ehk Ü-ENSO on asutatud 1995. aastal Jüri-Ruut Kanguri eestvedamisel üleriigilise keelpillimängijate Haapsalu suvekursuse orkestrina.

Paindliku koosseisuga projektorkestris mängivad nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid, professionaalsed muusikud kui ka muusikakoolide õpilased üle Eesti.

Kaheosalisel galakontserdil saab kuulda muusikalist lõiget läbi ajaloo, esitamisele tulevad teosed meistritelt nagu: Händel, Tšaikovski, Rimski-Korsakov, Eller, Strauss, Valgre, Ehala, ja paljud teised. Kaasa teevad ka Ajaloolise tantsu teateri Petit Trianon tantsijad Peterburist.

Kavalehti on võimalik osta kohapealt. Kontsert on vaheajaga. Kontsert on istekohtadega ja kõigile tasuta. Istekohti on 900.

Suvine jalutuskäik Kadrioru pargis
© Sputnik / Вадим Анцупов

Restoran Mon Repos terrassil saab maitsta keiserlikke knappetiideneid ja juua värsket kalja, teatab Kadrioru kunstimuuseum. Peeter I armastas teadaolevalt lihtsaid roogasid.

Kord Tallinnat külastades pakuti talle vürtsikilusid. Peeter I olevat perenaiselt küsinud, millega on tegu. Perenaine kartes, et valitseja pahandab niivõrd lihtsakoelise roa pärast, vabandas ja ütles, et käes on vaesed ajad — "knappe Tiden".

Hiljem Peterburis olevat Peeter I hakanud ka oma kokkadelt knappetiideneid nõudma, mistõttu said tsaari kokad pikalt pead murda, mis eksootilist rooga see tsaar neilt nõuab.

Kadrioru pargiansambli sünniks loetakse 22. juulit 1718, mil Vene tsaari Peeter I käsul alustati Tallinna lähistele uue euroopaliku suvelossi rajamist.

Suvine jalutuskäik Kadrioru pargis >>

Pühapäeval, 22. juulil tähistatakse suurt juubelipäeva terves Kadriorus. Kadriorg 300 juubelipidustustega saad tutvuda siin. Juubelisündmuste korraldajad on Kadrioru Park ja Kadrioru Kunstimuuseum.

Uudisteportaal Sputnik Eesti valmistas Kadrioru sünnipäevaks ette kingituse.

59
Tagid:
ajalugu, ühiskond, kuupäevad, juubel, Kadriorg, Peeter I, Tallinn, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega