Eestisse plaanitakse rajada ohtlike jäätmete lõppladustamishoidla, illustreeriv foto

Paldiskisse plaanitakse rajada tuumajäätmete hoidla

485
(Uuendatud 10:05 17.07.2018)
Eestisse plaanitakse rajada ohtlike jäätmete lõppladustamishoidla, mille kõige tõenäolisem asukoht on Pakri poolsaarel asuv endine Paldiski mereväe väljaõppekeskuse ala. Projekti eeldatav maksumus võib olla 90 miljonit eurot.

TALLINN, 17. juuli — Sputnik. Keskkonnaminister Siim Kiisler ütles ERR-ile, et praegu asub Paldiskis radioaktiivsete jäätmete vaheladustamise paik ning tuumaallveelaevade õppekeskuse reaktorisektsioonid, mis on vaja lammutada ja lõppladustada, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Kiisleri hinnangul on projekti maksumus 90 miljonit eurot. Pool sellest summast kulub 2040. aastaks lõppladustuspaiga rajamiseks, teine pool aga tuumaobjekti lahtivõtmiseks. Projekti rahastamiseks otsitakse lisaks riigieelarvele võimalusi ka EL-i ja muudest rahvusvahelistest vahenditest.

USA lennuväebaasid on muutnud "paradiisisaare" kiirgussaastega prügilaks >>

Ligi 95 protsenti Eestis asuvatest radioaktiivsetest jäätmetest on ajaloolise päritoluga. Valdavalt on need pärit Paldiski tuumaobjektilt ja endisest Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast.

Tänapäeval tekib Eestis radioaktiivseid jäätmeid keskmiselt 0,85 kuupmeetrit aastas. Ladustamist vajavad peamiselt Paldiski vaheladustuspaigas asuvad jäätmed, reaktorisektsioonide lammutamisel tekkivad jäätmed ning tulevikus tekkivad radioaktiivsed jäätmed.

Samas pole Kiisleri sõnul Eestis asuvad jäätmed väga kõrgelt aktiivsed: "Eestis olevad radioaktiivsed jäätmed klassifitseeruvad madalaktiivseteks ja keskaktiivseteks ning meil pole kasutatud tuumakütust ega kõrgaktiivseid jäätmeid."

Keskkonnaministri sõnul leiti 2015. aastal läbiviidud uuringutes, et sobivaim lahendus oleks Eestisse rajada maa-aluse ja maapinnale ehitatud lõppladustuspaiga sektsioonide kombinatsioon.

Lõppladustuspaigas oleks jäätmete lõppladustamise ala ning töö- ja haldusala. Ladustuspaiga lõplik plaan võib varieeruda sõltuvalt jäätmete kogusest, liigist, omadustest ning asukoha omadustest.

Kiisler selgitas, et kõige suurema aktiivsusega reaktorikomponendid ja pikaajalised jäätmed tuleb lõppladustada vähemalt 30 meetri sügavusele maa alla. Nende jäätmete näol on tegu jäätmetega, mille poolestusaeg ehk radioaktiivsuse vähenemise periood on väga pikk.

Ministri sõnul on radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga ajakava koostatud arvestusega, et selle rajamise tähtaeg on aasta 2040 ning reaktorisektsioonid võetakse lahti ja selle jäätmed paigutatakse lõppladustuspaika hiljemalt 2050. aastal.

Aastatel 2019-2022 tuleb läbi viia Paldiski reaktorisektsioonide lammutamiseks vajalik keskkonnamõju hindamine koos tarviklike uuringutega. Selleks on vajalik ka riiklik eriplaneering lõppladustuspaiga rajamiseks koos vajalike alusuuringutega, mille sees on ka keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Ministri sõnul selgub uuringute käigus ladustuspaiga täpne asukoht ning jäätmete ladustamise tingimused. Lisaks analüüsitakse põhjalikult ka hoidla rajamisega kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke aspekte.

Ladustuspaiga projekteerimine toimub esialgse plaani järgi aastatel 2027-2037 ning rajamine aastatel 2037-2040. Peale seda on võimalik alustada reaktorisektsioonide lammutamist. Kuni lõppladustuspaiga rajamiseni hoiustatakse radioaktiivseid jäätmeid Paldiski vaheladustuspaigas, mida haldab ettevõte A.L.A.R.A. AS, ning reaktorisektsioone hoiustatakse konserveerituna.

Eesti firma muudab Biškeki prügimäe pargiks >>

Projekti esimese etapi läbiviimist korraldab keskkonnaministeerium, kuid edasist tegevust hakkab korraldama majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), mis tegeleb praegu ka Paldiski vaheladustamise paiga haldamisega.

Aastatel 1999-2001 teostatud Euroopa Liidu projekti "Paldiski reaktorisektsioonide käitlemise alternatiivide hindamine" tulemusena leidis ekspertkomisjon, et jääkreostuse allikaks olevate reaktorisektsioonide lammutamist tuleks alustada pärast 50-aastast hoiustamist.

Kiisler selgitas, et hoiustamise algusaastaks loetakse 1989. aastat, mil reakotrite töö peatati. Seega peaks reaktorisektsioone hakkama lammutama orienteeruvalt 2040. aastal.

2015. aastal läbi viidud uuringute tulemusena selgus, et Paldiski tuumaobjekt tuleb lammutada. Selleks, et jäätmeid ohutult ladustada, tuleb Eestisse rajada lõppladustuspaik. Valitsus võttis 2016. aastal vastu otsuse toetada keskkonnaministeeriumi ettepanekut alustada Paldiski endise tuumaobjekti lammutamist ja uue lõppladustuspaiga ehitamist radioaktiivsete jäätmete jaoks.

"Lõppladustuspaiga rajamise üldine mõju Eestile on positiivne, sest radioaktiivsete jäätmete ladustamine Paldiski vaheladustuspaigas ei ole pikemaajaliselt ohutu lahendus," ütles Kiisler ning lisas, et lahendus ei ole olemasoleva vaheladustuspaiga ümberehitamine või uue vaheladustuspaiga rajamine. Minister lisas, et avalikkust tuleb kaasata juba tegevuste planeerimise esialgses etapis.

Paldiski uus kirik.
© Sputnik / Вадим Анцупов

Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kehtib rahvusvaheline põhimõte, et riigis tekkivad radioaktiivsed jäätmed käideldakse ja lõppladustatakse kohapeal. Samas on Eesti avatud aruteludeks regionaalse lõppladustuspaiga teemal, kuid kõik riigid on keelanud radioaktiivsete jäätmete ekspordi lõppladustamise eesmärgil. Lõppladustuspaikade rajamine on väga aeganõudev ning võib eeldada, et järgmise 50 aasta jooksul ei teki ühtegi piirkondliku lõppladustuspaiga lahendust.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel on võimalik kasutada ka väljaspool Eestit pakutavaid teenuseid. Lähiaastatel on Eestil plaanis saata radioaktiivselt saastunud metall ümbersulatamiseks Rootsi. Kuid selle tulemusena tekkivad kontsentreeritud jäätmed tuuakse siiski ladustamiseks Eestisse tagasi.

1960. aastatel rajati Nõukogude laevastiku tuumaallveelaevade õppekeskus, milles oli kaks tuumareaktorit. Nende töö seisatati 1989. aastal ning tuumakütus eemaldati sealt viis aastat hiljem.

Soomlased smugeldasid jäätmeid Eestisse >>

Endisele tuumaobjektile jäävate radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ning tuumareaktorite lammutamise eest jäi vastutus Eesti Vabariigile. Kiisler tõi välja, et peale NSVL-i lagunemist pakkus Venemaa Eestile, et nad vastutavad ise jäätmete käitlemise ning reaktorite lammutamise eest.

Seda aga tingimusel, et Vene väed jäävad 2000. aastani Eestisse. Toonane valitsus sellega nõus ei olnud ning Vene väed lahkusid Eestist koos Paldiski tuumakütusega, jättes radioaktiivsed jäätmed Eestisse.

26. aprillil tähistatakse Rahvusvahelist radiatsiooni avariide ja katastroofide ohvrite mälestuspäeva. Sellel päeval 1986. aastal toimus Tšernobõli elektrijaamas (AEJ) avarii, mis on 20. sajand suurim tehnogeenne katastroof nii tekitatud kahju ulatuselt, kui ka tagajärgede poolest, vahendas uudidisteportaal Sputnik Eesti.

485
Tagid:
keskkond, prügila, hoidla, jäätmed, radioaktiivne, Keskkonnaministeerium, Siim Kiisler, Paldiski, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega