Jaan Tamm astus Nordica juhi kohalt tagasi

Nordica juht pani ameti maha

86
(Uuendatud 12:29 12.07.2018)
Nordica kaubamärki kasutava riikliku lennufirma Nordic Aviation Groupi juhatuse esimees Jaan Tamm esitas ettevõtte nõukogule tagasiastumispalve, mille nõukogu ka rahuldas.

TALLINN, 12. juuli — Sputnik. Jaan Tamm on olnud Nordic Aviation Group AS-i juhatuse esimees alates ettevõtte asutamisest 2015. aasta oktoobris. Vähem kui kolme aastaga kasvas Nordica lennuettevõtteks, mis opereerib 18 lennukiga ning annab tööd pea 450 lennundusspetsialistile, vahendab Pealinn viitega BNS-le.

Riigikontroll: lennundusettevõtete arendamisel tegi valitsus otsused kiirustades >>

"Riik ootas juhatuselt lennufirma edukat käivitamist, eestlastele oluliste otseühenduste loomist Tallinnast ning lennuettevõtte jätkusuutlikkusele aluste panemist. Usun, et need, nagu ka enamik ettevõtte asutamisel kinnitatud äriplaanis seatud ülesandeid, on nüüdseks täidetud," ütles Jaan Tamm pressiteate vahendusel.

AirBaltic ei jäta Nordicale elulootust
© Flickr / Luigi Mengato

"Seljataha on jäänud kolm äärmiselt intensiivset aastat ja ma soovin tänada kogu Nordica kollektiivi – piloote, pardateenindajaid ja kontoritöötajaid – ühiste pingutuste ja saavutuste eest. Samas leian, et just praegu on ettevõttel hea aeg asuda uute sihtide poole pürgima uue inimese juhtimisel," ütles Tamm.

Vähem kui kolme aastaga kasvas Nordica lennuettevõtteks, mis opereerib 18 lennukiga ning annab tööd pea 450 lennundusspetsialistile. Selle ajaga on avatud kokku 21 Tallinnast sihtkohta viivat otselennuliini ja Eesti lennufirma on pealinna lennujaama konkurentsitult suurim vedaja.

Peale selle osutab ettevõte lisatulu teenimiseks lendude opereerimise teenuseid välispartneritele. 2017. aastal lendas Nordicaga 613 000 reisijat, koos allhankelendudega oli reisijaid üle miljoni. Ettevõte lõpetas majandusaasta ligi 900 000 euro suuruse kasumiga, mis oli oodatust tublisti parem.

Nordic Aviation Group ASi nõukogu esimees Peeter Tohver ütles, et hindab kõrgelt Jaan Tamme tehtud tööd.

Nordica taotleb luba tütarfirma osaluse LOT-ile üleandmiseks >>

"Iga ettevõtte käivitamine on raske, aga Jaan on koos meeskonnaga suutnud luua toimiva ja arvestatava lennufirma ning taganud seatud eesmärkide eduka täitmise. Samas mõistan ja aktsepteerin tema tänast otsust," ütles ta.

Tohver teatas, et Jaan Tamme kohuseid hakkab täitma senine nõukogu liige Hannes Saarpuu. "Saarpuu asub ettevõtte juhatuse esimehe kohale ajutiselt, kuni nõukogu on leidnud konkursi korras uue esimehe," ütles Tohver.

Nordic Aviation Group AS-i nõukogu jätkab kolmeliikmelisena ja juhatuse teine liige Ahto Pärl ettevõtte finantsjuhina.

Hannes Saarpuu on töötanud pikka aega Lux Ekspressi juhina ja tõestanud oma võimekust teenindusettevõtte juhtimisel. Samuti on Saarpuul töökogemusi lennundusvaldkonnast.

Läti riigile kuuluv AirBaltic ostab Kanada lennukitootjalt Bombardier vähemalt 13 uut lennukit, võttes Eesti Nordicalt konkurentsivõitluses rahvusvahelistel lennuliinidel vähimagi ellujäämislootuse, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu sügisel.

AirBaltic juht Martin Gauss rääkis ajakirjanikele, et lennukid soetatakse "kindlasti veel enne järgmise aasta (2018 — toim.) lõppu" ja selle tulemusena saavad ettevõtte lennukipargis kõik Kanada lennukid olema C klassi masinad, mida täiendavad Brasiilia Embraer'i E2 lennumasinad.

Eesti riigile kuuluv lennuettevõte Nordica oli juba oma eelkäija, Estonian Air varematele loomisel väga halvas konkurentsisituatsioonis – Läti AirBaltic tegutses Eesti taevas turuseaduste järgi aktiivselt ja hõivas juhust kasutades nii lennuliine, kui ka reisijaid.

86
Tagid:
lennuk, juhatus, majandus, lennufirma, Nordic Aviation Group AS, Nordica, Peeter Tohver, Hannes Saarpuu, Jaan Tamm, Tallinn, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega