MTA tuvastas Saaremaal 11 registreerimata töötajat, illustreeriv foto

MTA tuvastas Saaremaal 11 registreerimata töötajat

37
(Uuendatud 15:18 11.07.2018)
Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad külastasid juunis ja juulis Saaremaal ning Muhumaal kohvikuid, turul kauplejaid ja ehitusobjekte. Kontrolliti 34 äriühingu ja ühe füüsilisest isikust ettevõtja töötajate registreerimist ning võimalikku ümbrikupalga maksmist. Registreerimata oli 102 töötajast 11.

TALLINN, 11. juuli — Sputnik. MTA maksuauditi üksuse juhi Airi Lepassare sõnul olid ehitusobjektide töötajad kõik registreeritud, kuid toitlustussektoris leiab siiski töötajaid, kellele ei tehta ametlikke väljamaksei, teatab MTA.

"Ka töötajad ise peaksid arvestama, et ümbrikupalka saades ei laiene neile riigi poolt pakutavad sotsiaalsed garantiid," selgitas Lepassar.

Ühes kohvikus registreeriti kolm töötajat samal ajal, kui MTA ametnikud teisi kohti külastasid. Täiendavalt registreeriti juba kontrollitud söögikohtades samal päeval veel 11 töötajat.

Illegaalse tööjõu kasutajate trahvid tõusevad mitu korda >>

"Jätkuvalt on probleeme hooajatööliste registreerimisega, kes tihti kantakse registrisse tagasiulatuvalt. Selliste ettevõtete maksudeklaratsioonid vaatame kindlasti üle ja hindame töötajate keskmist palgataset. Kui rikkumised on tõsised ja ettevõte ei paranda maksudeklaratsioonis leitud vigu, siis jätkame juba põhjalikuma maksumenetlusega," ütles Lepassar.

MTA alustas juulis ümbrikupalga vastase teavituskampaaniaga, et juhtida senisest veelgi rohkem tähelepanu ümbrikupalkade riskidele ning ohtudele.

MTA töötajad külastasid juunis 28 Ida-Virumaa toitlustusega tegelevat äriühingut, kus kontrolliti 72 töötaja registreerimist ning ümbrikupalga saamist. Registreerimata oli 12 töötajat, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juuli alguses.

Külastati nii 20 kohvikut ja baari erinevates Ida-Virumaa linnades kui ka ühe suvefestivali toitlustajaid. Ameti töötajad said kahest külastatud kohvikust tööajagraafikud, mille järgi olid mõlemad äriühingud veel lisaks jätnud registreerimata kolm töötajat.

Siseminister Andres Anvelt esitas valitsuskabineti nõupidamisele otsustamiseks ettepanekud karistusseadustiku, välismaalaste seaduse ja riigihangete seaduse muutmiseks, et tõhustada meetmeid välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti maikuus.

Ministeerium muudaks ebaseadusliku võõrtööjõu kasutamise kuriteoks >>

Ühe illegaalse töötaja kohta kaotab riik aastas maksutulu ligi 3500 eurot ning viimastel aastatel on illegaalse tööjõu hulk mitmekordselt tõusnud, nentis siseminister Andres Anvelt ja lisas, et hetkel ulatuvad trahvid ühe illegaali kohta 3200 euroni.

Anvelti sõnul Eestis võib ebaseaduslikult töötada hinnanguliselt kuni 5 000 välismaalast. Nad tulevad siia viisavabaduse raames, näiteks Ukrainast või Gruusiast, neil pole tööluba, kuid nad töötavad ebaseaduslikult sellegipoolest.

Politsei avastas riigigümnaasiumi ehituselt kuus illegaalset töölist, illustreeriv foto
© Sputnik / Константин Чалабов

Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) varimajanduse uuringu tulemuste järgi kasvas ümbrikupalga saajate arv kaheksalt protsendilt 13 protsendile, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juuni lõpus.

Maksu- ja tolliameti (MTA) teabeosakonna juhataja Janek Leisi sõnul on positiivne, et kasvanud on palgasaajate osakaal, kes ei poolda ümbrikupalka. Võrreldes eelmise uuringuga kasvas mittepooldajate osakaal 62 protsendilt 70 protsendini.

"Uuring toetab ameti kontrollitegevusel põhinevat hinnangut, et täielikult ebaseaduslikku töötasu saavate inimeste hulk jätkuvalt väheneb, kuid osalist ümbrikupalka saavate inimeste hulk on kasvanud," ütles Leis.

Venemaa hoiatas Eestit ja teisi naaberriike illegaalide eesе >>

Tulemused näitavad, et surve ümbrikupalkade maksmiseks on tulnud eeskätt tööandjatelt, mida võib tõlgendada tugeva palgasurvega.

37
Tagid:
töötaja, tööandja, ümbrikupalk, registreerimata, toitlustus, ehitus, MTA, Airi Lepassar, Saaremaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega