Eestis napib programmeerijaid, kokkasid ja veoautojuhte, illustreeriv foto

Eestis napib programmeerijaid, kokkasid ja veoautojuhte

89
(Uuendatud 12:24 09.07.2018)
Lähema kaheksa aasta jooksul väheneb Eesti tööealine elanikkond 43 000 inimese võrra ning on selge, et tulevikus peab pikenema inimeste tööelu ja vähenema mitteaktiivsete inimeste arv tööturul.

TALLINN, 9. juuli — Sputnik. Selleks, et töötajad ja tööandjad teineteist lihtsalt leiaks, noored teaks valida, mida õppima asuda, vanemaealised ja tervislikel põhjustel tööturult eemale jäänud saaksid ennast täiendada ja leida uue väljundi tööturul, tehakse üha rohkem põhjalikke uuringuid ja prognoose, teatab Töötukassa.

Töötukassa koostab kaks korda aastas tööjõuvajaduse baromeetrit, millest on kasu nii tööandjale, kui tööotsijale. Baromeeter prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametite lõikes.

Siseminister soovitas töökäsi kõigepealt Eestist otsida >>

Baromeetri abil saavad tööandjad ja tööotsijad vaadata, millises piirkonnas ja valdkonnas on tööjõu nõudlus kõige suurem, millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, puudujääk või valitseb tasakaal. Prognoosi koostavad maakonna tasandil töötukassa maakondlikud osakonnad, kes kaasavad võimalusel ka eksperte väljastpoolt töötukassat.

Registreeritud töötute arv maikuus vähenes, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Töötukassa koostab prognoosi, et paremini kokku viia tööotsija ning sobiv töökoht. Samas saavad kõik inimesed baromeetrit edukalt kasutada oma koolitusplaanide tegemisel. Tööandjale on rakendus toeks olukorras, kus tuleb hinnata, kas ettevõtte laienedes on vajalik tööjõud piirkonnas olemas.

Tööjõuvajaduse baromeetris hinnatakse esiteks, kuidas muutub tööandjate vajadus teatud ametiala töötajate järele järgmise 12 kuu jooksul alates hindamisest. Kas see suureneb, väheneb või jääb samaks?

Teiseks hinnatakse tööjõu pakkumise ja nõudluse vahelist tasakaalu järgmise 12 kuu pärast. Millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, puudujääk või tasakaal?

Esimesest hindamisest on möödunud kolm aastat ja sel perioodil on tööturul toimunud mitmeid muutusi, aina teravamalt kerkib pinnale probleem – vajalike oskustega töötajaid jääb ühe vähemaks.

2016. aasta sügisel oli baromeetri põhjal väga suur ülejääk sekretär-asjaajajatest ning sekretär-juhiabidest. Viimased andmed näitavad aga, et väga suurt ülejääki mõne ameti esindajatest täna enam polegi.

Suur ülejääk on aga ajakirjanikest, andmesisestajatest ja raamatupidajatest. Kolme aasta eest tegid selles kategoorias ilma advokaadid, prokurörid ja haldusjuristid ning äri- ja avaliku halduse tippspetsialistid.

Töötukassa panustab 11 miljonit eurot keeleõppesse >>

Mõned aastad tagasi oli Eesti tööjõuturul suur puudus kujundajatest ja multimeediakunstnikest ning telefonimüügi agentidest. Viimasest baromeetrist selgub, et nende ametite esindajaid on nüüd juba täiesti piisavalt, kuid suur puudus on tööjõuturul kokkadest, tarkvara arendajatest, programmeerijatest ja veoautojuhtidest.

Tallinnas ja Harjumaal hindas töötukassa tööjõu nõudlust ja vajadust koos CV Online"iga. Tööjõuvajaduse baromeetri järgi on nõudlus kõige suurem IT-sektoris, kus on eriti puudus tarkvara arendajatest ning programmeerijatest, samuti napib töötajaid insener-tehnilistel ametikohtadel (insenerid, mehhatroonikud, CNC-pingi operaatorid).

Teenindussektor on enim hädas turvatöötajate, kokkade, klienditeenindajate ja puhastusteenindajate leidmisega, tootmine vajab lihttöölisi ja spetsialiste, masinõmblejaid, tislereid, ehitus projektijuhte ja spetsialiste. Puudus on bussi- ja kaugsõiduautojuhtidest.

Sotsiaal- ja tervishoiusektoris on raske täita õdede, hooldajate, tegevusjuhendajate, proviisorite ja haridussektoris õpetajate ja õpetajate abide, eripedagoogide ning logopeedide ametikohti.

Tööjõuvajaduse suurenemise põhjused on erinevad: kui IKT sektoris puudutab nõudluse kasv kogu sektorit, kus arendatakse uusi teenuseid, luuakse programme ja tarkvara platvorme, siis ehituses ja tootmises võib põhjuseks olla tööjõu ebapiisav kvalifikatsioon, vananenud oskused või tööjõu liikumine riigist välja.

Sotsiaalvaldkonnas tuleb ette olukordi, kus riik küll valmistab spetsialiste ette, kuid peale kooli lõppu ei siirduta erialasele tööle palgatingimuste või muude põhjuste tõttu. Kahanevat populaarsust on märgata käelisi oskusi nõudvate erialade nagu metalli või puidu töötlemise osas. Klienditeeninduses võib värbamisel takistuseks osutuda kandidaadi keeleoskus, töötaja poolelt vaadatuna aga soov suurema tasu ja väiksema koormuse järele.

Ametikohtadel, kus investeering on mõttekas ja vähendab inimese masinlikku tööd, vaatavad tööandjad kindlasti tehnoloogia suunas. Inimest vajavate erialade puhul võiks siiski kaaluda paindlike võimaluste pakkumist: on inimesi, kes sooviksid väga tööd teha, kuid ei suuda panustada täiskoormusega, on lapsevanemaid, kes ei saa liiga varaseks kellaajaks tulla, vaid peavad enne lapse lasteaeda viima, on töid, mida saab teha kodukontorist jne.

Tallinnast väljaspool on võtmeküsimuseks kindlasti kodust tööle saamine, kus tööandja vastutulek on teinekord ainus võimalik lahendus. Tartumaa tööturg on võrreldes eelmise korraga teinud väikese sammu tasakaalu suunas. Nii näiteks ei ole Tartumaal suure ülejäägiga ametikohtade seas enam sekretäre ja andmesisestajaid.

Eesti otsib võimalusi venekeelse elanikkonna integreerimiseks >>

Tööjõu defitsiidi poole on ka Tartumaal suur puudus infotehnoloogia spetsialistidest. Tööjõupuudus on veidi vähenenud mõnedel toitlustuse, teeninduse ja tekstiilitööstuse ametialadel – näiteks kokkadest, pagaritest ja kondiitritest, masinõmblejatest ning postiljonidest ei ole enam nii suur puudus kui on seda olnud viimase aasta jooksul.

Töötukassa roll töötuse ennetamisel on aasta-aastalt suurenenud. Põhjuseid, miks inimene ühel hetkel töötu on, on mitmeid, samal ajal kurdavad tööandjad, et sobivate oskustega töötajaid on keeruline leida. Seega on üha olulisem, et töötajad/tööotsijad oleksid valmis õppima ja tööandjad toetaksid töötajaid õppimise ajal.

Töötukassalt on võimalik tuge saada nii töötaval, tööd otsival kui ka õppival inimesel. Kõik tööealised, kes soovivad end täiendada või uut kutset omandada on oodatud töötukassa karjäärinõustaja juurde. Aja saab broneerida e-töötukassas.

Võimalus on saada igakuist õppetoetust, töötukassa toetab nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Erialad on välja valitud tööjõuvajaduse uuringute tulemuste põhjal ja nimekiri on olemas töötukassa kodulehel ning see täieneb igal aastal. Sellel aastal saab töötukassa toel kutse- või kõrgharidust omandada rohkem kui 200 õppekaval eesti ja vene keeles.

Tööjõuvajaduse baromeetriga saab tutvuda lehel. Järgmine tööjõuvajaduse baromeeter ilmub oktoobris.

Rahvusvahelisest uuringust, milles osales 366 139 töötajat ja 6180 värbamiskonsultanti 197-st erinevast riigist, selgus, et kolmveerand kõrgharidusega tööjõust ihkab välismaale ning riik, kus maailma talendid enim töötada sooviksid, on USA. Eesti ei ole oma edetabelikohta nelja aastaga parandanud, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juuni lõpus.

Kõige enam pakuvad Eesti inimestele huvi Soome, Ameerika Ühendriigid, Rootsi, Suurbritannia, Norra, Saksamaa, Hispaania, Austraalia, Holland ja Kanada.

Kolmveerand kõrgharidusega tööjõust ihkab välismaale >>

Europarlamendi saadikud kiitsid heaks EL-i Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel saavutatud kokkuleppe töötajate lähetamise direktiivi muudatuste osas, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mai lõpus.

Direktiivi muudatuste kohaselt võivad teise riiki lähetatud töötajad seal töötada 12 kuud koos võimalusega seda kuue kuu võrra pikendada samadel tingimustel nagu kohalikud töötajad, kusjuures nende palgatase peab vastama kohalikule palgatasemele sama töö eest.

89
Tagid:
ühiskond, majandus, tööturg, töö, veoautojuht, kokk, programmeerimine, Töötukassa, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega