Läti pealinn Riia

Kas Läti või emiir või eesel Riias on leitud pääsetee

60
(Uuendatud 11:59 09.07.2018)
Läti valitsuses on tugevad inimesed. Ettevõtjad ajavad sõrgu vastu? Tühja sellest – sõdivad ja rahunevad maha. Koolides ei jätku lapsi? Aga milleks neid sinna? Raha ei tule? Küsime Brüsselilt. Rahvuslikule puhtusele tuleb mõelda, aga mitte mingitele totrustele.

Pjotr Malejev, raadio Sputnik

Meil Lätis on kõik hästi ning kes arvab teisiti, on lihtsalt lammas. Või siis Moskva poolt äralollitatud ja äraostetud käpiknukk ja oportunist. Aga on üks probleem, mis patriootidele muret teeb ja mida me võime sügdavamaid järeldusi tegemata möödaminnes mainida. Selleks on kiireloomuline rahvastiku kahanemine.

Lätis on võrreldes 1990. aastaga 230 000 noort vähem >>

Statistikud on juba ammu häirekella löönud, ametivõimud on reageerinud põhjamaise pikameelsusega – senimaani pole tarvis paanitseda, vaat´ valitakse uus parlament, eks see võtkugi demograafiaküsimused ära lahendada. Ja nõnda iga nelja aasta tagant. Elanikkond on kadestusväärse järjekindlusega aina kahanenud. Tasapisi on pelg jõudnud õpetajateni: 1. september on tore pidupäev, aga kus on lapsed?

Baltimaad ei adu kõigi demograafiliste probleemide tõsidust, illustratiivne foto
© AFP 2018 / BJÖRN LINDGREN/TT / TT NEWS AGENCY

Seejärel maksuametnikeni: oleme makse tõstnud, kõik on neid justkui tasuma hakanud, aga kogusumma miskipärast väheneb, mis pagana jama see olgu? Pealekauba on mure jõudnud tööturule. Tööandjad on kimpus. Meil, ütlevad nad, pole kusagilt kedagi leida. On nii palku tõstetud kui töökohustusi vähendatud, aga raske on leida mitte pelgalt neid, kes kündma ja külvama hakkaksid, vaid neid, kes paar tundigi suudaks tööriistade juures vastu pidada, ilma et neid välja vilistataks.

Mängu on tulnud ka võitlus Venemaa rahaga, mis on põhjustanud Läti pankade kokkuvarisemise. Nii ongi häireseisund jõudnud üle riigipiiride. Seda on tajunud ka ülepea numbrikesksed kodanikud IMF-ist, kes silmitsevad ainult üht akent nimega arvutikuvar. IMF teatas, et Läti peab rakendama rangeid meetmeid oma rahandussüsteemi maine taastamiseks. Valuutafondis leitakse ühtlasi, et vabariigi piiratud tööjõuturg võib põhjustada tõsiseid raskusi majanduse jätkusuutlikkusele.

"Militaarshengen" algab Lätis >>

Aga need poisid ei tea, kellega neil tegemist on. Meie valitsusse on valitud iseäranis ja paradoksaalselt kärsitud inimesed. Parakoksaalsus seisneb selles, et kannatlikkus on kärsituse teine pool. Ja kannatlikkust nad ei välja kannata. Mida värki, maksud ei kogune? Pole hullu, küll millalgi kokku korjuvad. Misasja, ettevõtjad ajavad sõrgu vastu? Sõdivad ja rahunevad maha. Misjasja? Koolides ei jätku lapsi? Aga milleks neid sinna? Mida? Raha ei tule? No kui ole, siis küsime Brüsselilt. Teie ärge ainult paanikat tõstke, vastasel juhul kujundame seda juba ettekavatsetult. Säärased nutikad Nasreddinid – et kas mina või emiir või eesel.

Seetõttu on valitsusjuht härra Kučinskis teatanud, et tema pole nõus. Kellega – kas Engelsiga või Kautskyga? Ei kummagagi. Pole tarvis, ütleb ta, mitte mingisuguseid avatud tööjõuturge. Ütleb, et paljugi mis ennatlikult üles kergitati, mida õieti ärgitati? Tuleb ilmutada vastupidavust. Las loomake hiilib lähemale. Võib-olla senikaua, kuni ta tasapisi hiilib, käsib keegi kolmikust "mina, emiir või eesel" kauem elada.

Meie, patrioodid närveerime, või siis on meie töö seesugune – närveerida. Aga valitsusel on raske loogikat eirata. Lahkub kas tema või lahkub turg või lahkub läti rahvas. Justkui etem kui et tööturg avada ja lubada sinna mingeid odavaid või isegi mitteodavaid mittelätlasi. Rahvuslikule puhtusele tuleb mõelda, aga mitte tema ellujäämisele.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

60
Tagid:
statistika, poliitika, majandus, demograafia, Läti