Läti pealinn Riia

Kas Läti või emiir või eesel Riias on leitud pääsetee

64
(Uuendatud 11:59 09.07.2018)
Läti valitsuses on tugevad inimesed. Ettevõtjad ajavad sõrgu vastu? Tühja sellest – sõdivad ja rahunevad maha. Koolides ei jätku lapsi? Aga milleks neid sinna? Raha ei tule? Küsime Brüsselilt. Rahvuslikule puhtusele tuleb mõelda, aga mitte mingitele totrustele.

Pjotr Malejev, raadio Sputnik

Meil Lätis on kõik hästi ning kes arvab teisiti, on lihtsalt lammas. Või siis Moskva poolt äralollitatud ja äraostetud käpiknukk ja oportunist. Aga on üks probleem, mis patriootidele muret teeb ja mida me võime sügdavamaid järeldusi tegemata möödaminnes mainida. Selleks on kiireloomuline rahvastiku kahanemine.

Lätis on võrreldes 1990. aastaga 230 000 noort vähem >>

Statistikud on juba ammu häirekella löönud, ametivõimud on reageerinud põhjamaise pikameelsusega – senimaani pole tarvis paanitseda, vaat´ valitakse uus parlament, eks see võtkugi demograafiaküsimused ära lahendada. Ja nõnda iga nelja aasta tagant. Elanikkond on kadestusväärse järjekindlusega aina kahanenud. Tasapisi on pelg jõudnud õpetajateni: 1. september on tore pidupäev, aga kus on lapsed?

Baltimaad ei adu kõigi demograafiliste probleemide tõsidust, illustratiivne foto
© AFP 2019 / BJÖRN LINDGREN/TT / TT NEWS AGENCY

Seejärel maksuametnikeni: oleme makse tõstnud, kõik on neid justkui tasuma hakanud, aga kogusumma miskipärast väheneb, mis pagana jama see olgu? Pealekauba on mure jõudnud tööturule. Tööandjad on kimpus. Meil, ütlevad nad, pole kusagilt kedagi leida. On nii palku tõstetud kui töökohustusi vähendatud, aga raske on leida mitte pelgalt neid, kes kündma ja külvama hakkaksid, vaid neid, kes paar tundigi suudaks tööriistade juures vastu pidada, ilma et neid välja vilistataks.

Mängu on tulnud ka võitlus Venemaa rahaga, mis on põhjustanud Läti pankade kokkuvarisemise. Nii ongi häireseisund jõudnud üle riigipiiride. Seda on tajunud ka ülepea numbrikesksed kodanikud IMF-ist, kes silmitsevad ainult üht akent nimega arvutikuvar. IMF teatas, et Läti peab rakendama rangeid meetmeid oma rahandussüsteemi maine taastamiseks. Valuutafondis leitakse ühtlasi, et vabariigi piiratud tööjõuturg võib põhjustada tõsiseid raskusi majanduse jätkusuutlikkusele.

"Militaarshengen" algab Lätis >>

Aga need poisid ei tea, kellega neil tegemist on. Meie valitsusse on valitud iseäranis ja paradoksaalselt kärsitud inimesed. Parakoksaalsus seisneb selles, et kannatlikkus on kärsituse teine pool. Ja kannatlikkust nad ei välja kannata. Mida värki, maksud ei kogune? Pole hullu, küll millalgi kokku korjuvad. Misasja, ettevõtjad ajavad sõrgu vastu? Sõdivad ja rahunevad maha. Misjasja? Koolides ei jätku lapsi? Aga milleks neid sinna? Mida? Raha ei tule? No kui ole, siis küsime Brüsselilt. Teie ärge ainult paanikat tõstke, vastasel juhul kujundame seda juba ettekavatsetult. Säärased nutikad Nasreddinid – et kas mina või emiir või eesel.

Seetõttu on valitsusjuht härra Kučinskis teatanud, et tema pole nõus. Kellega – kas Engelsiga või Kautskyga? Ei kummagagi. Pole tarvis, ütleb ta, mitte mingisuguseid avatud tööjõuturge. Ütleb, et paljugi mis ennatlikult üles kergitati, mida õieti ärgitati? Tuleb ilmutada vastupidavust. Las loomake hiilib lähemale. Võib-olla senikaua, kuni ta tasapisi hiilib, käsib keegi kolmikust "mina, emiir või eesel" kauem elada.

Meie, patrioodid närveerime, või siis on meie töö seesugune – närveerida. Aga valitsusel on raske loogikat eirata. Lahkub kas tema või lahkub turg või lahkub läti rahvas. Justkui etem kui et tööturg avada ja lubada sinna mingeid odavaid või isegi mitteodavaid mittelätlasi. Rahvuslikule puhtusele tuleb mõelda, aga mitte tema ellujäämisele.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

64
Tagid:
statistika, poliitika, majandus, demograafia, Läti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega