Stenbocki maja Toompeal

Valitsuse kommunikatsioonibüroo pöördub Postimehe vastu Pressinõukokku

77
(Uuendatud 08:03 11.07.2018)
Valitsuse kommunikatsioonibüroo on sunnitud Postimehe esitatud valeväite tõttu pöörduma Pressinõukokku ja nõudma Postimehelt valeinfo ümberlükkamist ning avalikku vabanduse palumist ministrite ees.

TALLINN, 8. juuli — Sputnik. Ajaleht Postimees kirjutab oma laupäevases juhtkirjas, et Eesti peaminister Jüri Ratas ja rahandusminister Toomas Tõniste ütlesid neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et elektri hind Eestis on liiga odav. Tegelikkuses ei ole Ratas ega Tõniste midagi sellist öelnud, teatab valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei kehti kõigile >>

Peaministri büroo juhataja Tanel Kiik kirjutab oma facebooki lehel, et juhtis juba eelmisel aastal Postimehes esitatud ebatäpsustele tähelepanu.

"Kui eelmise aasta lõpus Postimehe korduvatele ebatäpsustele ja alusetutele rünnakutele tähelepanu juhtisin, siis hoiatasid paljud sõbrad ja tuttavad (sh mitmed Postimehe ajakirjanikud), et kas soovin ikka niivõrd suure lehega vaielda. Postimehel on minust märksa rohkem tööjõudu ja mõju ühiskonnas ning nende sõnum jääb ju niikuinii peale. Vastasin toona ja vastan ka nüüd, et õiglase ajakirjanduse nimel tuleb võidelda ka siis, kui on oht, et jääd debatis kaotajaks. Sest vastasel juhul jääb pikemas plaanis kaotajaks kogu ühiskond," kirjutas Kiik.

Eesti ajakirjadus
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Paraku kurvastab papa Jannseni väärt pärandile toetuv leht täna uuel madaltasemel. Postimehe 7. juuli juhtkiri väidab nimelt nagu peaminister oleks valitsuse pressikonverentsil öelnud, et elekter on Eestis liiga odav. Täpne väljavõte ajalehest: „Põhimõtteliselt võiks peaminister Jüri Ratasele ja rahandusminister Toomas Tõnistele ära anda auhinna nädala parima mõttelennu eest valitsuse pressikonverentsil — nende sõnul on elekter Eestis liiga odav."," seisab postituses. 

Peaministri büroo juhataja kirjutab, et midagi sellist pole aga peaminister mitte kuskil mitte kordagi öelnud. "Kohe päris kindlasti mitte. Tegemist on uskumatu valeväitega, mille osas palusin loomulikult selgitust ka Postimehe toimetuselt. Ametlikku vastust ootan siiani. Libauudis on paraku juba lehe poolt loodud ja asunud oma elu elama. Nagu Sir Winston Churchill omal ajal tabavalt ütles — vale on poolel teel ümber maailma, enne kui tõde püksid jalga saab. Praeguses inforuumis on see ilmselt veel tagasihoidlik väide," selgitas Kiik. 

Postimees Petškin: tavaliselt, kui ei teata, millest kirjutada, kirjutatakse ilmast >>

Tema sõnul on ajakirjandusvabadus ülioluline väärtus, mille eest ta on alati valmis seisma. "Vabadusega kaasnev vastutus eeldab aga, et ajalehes ära trükitud ning konkreetsetele inimestele omistatud väited on kontrollitud ja tõesed. Mitte ei tulene ühe või teise ajakirjaniku väärtõlgendusest või isiklikust ilmavaatest," kirjutas ta.

"Pall on nüüd Postimehe käes — see on ajalehe au ja väärikuse küsimus, mida nad valeinfo edasise leviku takistamiseks ette võtavad. Loodan siinkohal ausale ja operatiivsele tegutsemisele," järeldab Kiik. 

Telekanali RT ja teabeagentuuri Sputnik peatoimetaja Margarita Simonjan
© Sputnik / Михаил Климентьев

NSVL-i sümboolika Postimehes

Postimehes ilmus 19. märtsil artikkel Jüri Ratase valitsuse toetusest, muu rahvuse esindajate iseloomustamiseks kasutati pilti sirbist ja vasarast, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Postimehe toimetus palus hiljem vabandust ilmunud infograafika pärast.

Ajalehe Postimees mitte-eestlasi mõnitav suhtumine ja hilisemad hambutud vabandused on vastuolus Eesti põhiseaduslike väärtustega, kommenteerisid Tallinna linnajuhid.

Eesti rahvusvähemuste esindajad tõdesid samuti ühes Eesti juhtivas väljaandes ilmunud infograafika puhul nii isiklikku solvangut kui ka rahvustevahelise vaenu õhutamist.

Sputnik Eesti pöördumine Pressinõukogusse

23. aprillil esitas Sputnik Eesti Pressinõukogule kaebuse mitmete Eesti võrguväljaannete vastu, mis avaldasid 15. märtsil tema kohta valeandmeid. ERR portaali eestikeelses versioonis ilmus näiteks uudis pealkirjaga "Sputnik rakendas ajateenija tulistamisjuhtumi propagandavankri ette" ja Õhtuleht uudise pealkirjaga "Kremlimeelne kanal tegi Eesti ajateenija tulistamisest propagandaloo".

Kuidas Eesti kaitsejõud ja meediaväljaanded libauudise tekitasid >>

Tegelikult tahtis Sputnik Eesti vaid kontrollida talle laekunud teavet. Sputnik Eesti saatis selle teabe kinnitamiseks või ümberlükkamiseks omapoolsed küsimused kaitseministeeriumile.

Vastust nendele küsimustele ei tulnud, kuid kaitseministeeriumi pressiteenistus saatis need küsimusi koos omapoolsete oletustega Sputniku kavatsustest edasi teistele meediaväljaannetele, mis omakorda süüdistasid nende küsimuste esitamise pärast portaali Sputnik Eesti propagandakampaania käivitamises Eesti kaitseväe vastu.

Sejuures mingeid materjale portaal Sputnik Eesti ei avaldanud.

Olles kaebuse läbi vaadanud, otsustas Pressinõukogu, et ükski nimetatud meediaväljaannetest ajakirjanduse eetikakoodeksit ei rikkunud.

Selle otsusega lõi Pressinõukogu ohtliku pretsedendi, mis annab meediale signaali, et teatud juhtudel võib uudismaterjalide kirjutamisel vanu häid ajakirjandustavasid eirata.

77
Tagid:
valeuudis, libauudis, meedia, ajakirjandus, valitsuse kommunikatsioonibüroo, Postimees, Pressinõukogu, Tanel Kiik, Toomas Tõniste, Jüri Ratas, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega