Уничтожение наркотиков в Нижегородской области

Karistamise asemel suunatakse narkomaane tugiisikute juurde

63
(Uuendatud 09:44 05.07.2018)
Juunis alustasid Tervise Arengu Instituut (TAI) ja Põhja prefektuur pilootprogrammiga Sütik, mis annab politseile võimaluse narkootikumide tarvitamise või väikeses koguses omamise tõttu kinni peetud sõltlased karistamise asemel tugiisiku-programmi suunata.

TALLINN, 5. juuli — Sputnik. "Enamik tarvitajatest on inimesed meie ümber, neil on pered. 40 protsendil narkootikume süstivatest inimestest Eestis on lapsed ja viiendik neist elab oma lastega koos. Aidates tarvitajat aitame me ka tema lähedasi," ütles Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Narkootikume veetakse transiitkaubana läbi Balti riikide >>

"Tarvitaja karistamine ei lahenda probleeme, miks inimene üldse narkootikume tarvitama hakkas, ka ei pane see teda tarvitamisest loobuma," lisas Kurbatova.

Programm on mõeldud muuhulgas fentanüüli ja amfetamiini tarvitajatele, selles osalemine on tasuta ja vabatahtlik. Programmiga võib liituda ka ilma suunamiseta, selleks tuleb ühendust võtta numbril 58844225 või kirjutada programmsutik@gmail.com.

Tugiisik toetab programmis osalejat narkootikumide tarvitamisest tekkinud probleemide lahendamisel, aidates tal leida just talle vajalikke tugiteenuseid — näiteks elu- ja töökohta, psühholoogilist nõustamist, võlanõustamist ja sõltuvusravi. Tugiteenus kestab vähemalt aasta ning programmi tulemusena suureneb sõltuvusprobleemidega inimese toimetulek ja väheneb riskikäitumine.

Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juhi Aljona Kurbatova sõnul on tegemist Tallinnas toimiva pilootprogrammiga, mida õnnestumise korral soovitakse laiendada üle kogu Eesti.

"Sõltuvus narkootikumidest on haigus, mida saab ja tuleb ravida. Tarvitaja karistamine ei lahenda probleeme, miks inimene üldse narkootikume tarvitama hakkas, ka ei pane see teda tarvitamisest loobuma. Seetõttu on paljudes riikides, näiteks Portugalis, kasutusel kahjude vähendamise ja nõustamise programmid just sotsiaalsete ja psühholoogiliste probleemidega tegelemiseks," ütles Kurbatova.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre sõnul on Eestis tuhandeid süstivaid narkomaane, kes on sõltuvuse tõttu ühiskonnast paljuski irdunud.

"Sageli on need inimesed jõudnud tupikusse – nad ei oska või suuda abi otsida ega näe seetõttu olukorrast väljapääsu. Nad vajavad kedagi, kes nende muresid kuulda võtaks ning kes aitaks neil astuda esimesed sammud olukorra lahendamiseks ja oma elujärje parandamiseks," ütles Tambre.

"Nüüd saavad politseiametnikud võimaluse ööpäevaringselt helistada tugiisikule, kes turvalises kohas hakkab sõltlast kohe nõustama ja konkreetseid lahendusi pakkuma. Kui sekkumine on kiire ja abi lähemal, saame sõltlasi rohkem toetada uue elu alustamisel," sõnas Tambre.

"Oleme pikalt selle nimel tööd teinud ja mul on väga hea meel, et täna oleme astunud järjekordse olulise sammu narkoprobleemi lahendamiseks," lisas Tambre.

Sütik on juba teine narkootikumide tarvitajatele mõeldud programm. Aprillis käivitasid TAI ja Põhja prefektuur vaid kanepitarvitajatele mõeldud pilootprogrammi Valik, mille raames suunab politsei kanepit või selle analooge tarvitanud inimese tema nõusolekul nõustamisele.

Venemaal räägiti EL-ist lähtuvast narkootikumide salakaubandusest >>

Nõustamise läbinud inimese suhtes ei algatata väärteomenetlust. Programmi raames viiakse läbi kuni kuus nõustamist, mille raames antakse kannabionoidide tarvitamise vähendamiseks või lõpetamiseks vajalikke oskusi.

Programmis Valik võib osaleda ka ilma politsei suunamiseta, selleks tuleb ühendust võtta MTÜ-ga Peaasjad meiliaadressil kanep@peaasi.ee või saata SMS või helistada kell 9-17 telefoninumbril 516 3356.

Eelmisel aastal suri narkootikumide üledoosi tõttu 110 Eesti elanikku, mis on 4 võrra vähem kui 2016. aastal, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registrist, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

96 hukkunut olid mehed ja 14 naised, üledoosi tõttu surnute keskmine vanus oli 35. Peamine surma põhjustav narkootikum oli fentanüül või selle analoog (89 juhtu 110-st).

Samas on suurenenud üledoosidega seotud kiirabi väljakutsete hulk. Ainuüksi Tallinnas tehti narkootikumide üledoosi tõttu mullu kokku 1396 väljakutset. Seda on 193 võrra enam kui 2016. aastal.

TAI direktori Annika Veimeri sõnul näitab statistika paraku, et sisuliselt narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmades langevat trendi saavutatud ei ole.

Euroopasse on saabumas Afganistani narkootikumide laine >>

Üle 30 vabatahtliku korjasid Tallinna eri piirkondades ja Maardus kolme tunni jooksul maast kokku 617 kasutatud süstalt. Kõige rohkem süstlaid leiti kesklinnast ja Lasnamäelt, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

63
Tagid:
tervis, karistus, toetus, narkomaanid, narkootikum, tugiisik, politsei, TAI, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega