Euroopa Parlamendi saadik Eestist Yana Toom

Eurosaadik Yana Toom pöördus kaebusega portaali Delfi vastu Pressinõukogusse

67
Euroopa Parlamendi saadik Eestist Yana Toom leiab, et portaal Delfi avaldas kolmanda isiku ütluste põhjal tegelikkusele mittevastavat teavet selle kohta, mis puudutab tema kirjavahetust Euroopa "Vene propagandaga võitlemise" töörühmaga.

TALLINN, 3. juuli — Sputnik. Eesti Pressinõukogusse pöördus Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom, kes esmaspäeval, 2. juulil esitas kaebuse portaali Delfi vastu. Yana Toomi büroo teadaande kohaselt leiab eurosaadik, et Delfi on oma 28. juunil ilmunud artikliga "Libauudistega võitlemise üksus kummutab leebelt Yana Toomi väiteid" rikkunud korraga mitut Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkti.

"Libauudistega võitleja" asus ise neid tootma

2015. aasta aprillis sai Euroopa Liidu välisteenistuse poolt Euroopa ülemkogu kohtumisel 19.–20. märtsil 2015. aastal vastu võetud otsuse alusel vajadusest "osutada vastukaalu Venemaa jätkuvatele desinformatsioonikampaaniatele" loodud operatiivse strateegilise kommunikatsiooni töörühm East StratCom Task Force.

Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei kehti kõigile>>

Telekanali RT ja agentuuri Sputnik peatoimeta Margarita Simonjan
© Sputnik / Владимир Трефилов

Eurosaadik Yana Toom saatis EL-i välispoliitika juhile Federica Mogherinile arupärimise, kus soovis teada saada, mispärast spetsiaalselt "Vene propagandaga võitlemiseks" loodud Euroopa Liidu allüksus East StratCom Task Force oma võitluses libauudistega ise selliseid uudiseid tekitab. Samasisulise kirja saatis Toom ka East StratComi töörühmale enesele.

Oma kirjas teatas Toom, et East StratCom levitab eksitavat teavet, kinnitades, et Läti mittekodanikud ei olevat kodakondsuseta isikud ja et nad on "seadusega võrdselt kaitstud." Eurosaadiku hinnangul on see vale, mis on vastuolus ka ÜRO, Euroopa Inimõiguste Kohtu, Euroopa Nõukogu ja teadlaskonna arvamusega.

Yana Toom teatas, et East StratCom saatis talle kaks vastust: "25. juunil kinnitas ta mu kirja kättesaamist ja teatas, et vastab võimalikult kiiresti. 29. juunil märkis aga, et olen kirjutanud ka Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning vastuse saadab nimelt tema."

Delfi kasutas kontrollimata allikat

Portaal Delfi avaldas Toomi sõnul info, mille kohaselt StratComi meeskond kirjutas viisakas vastuses Toomile, et nad pole seni suutnud leida ühtegi ÜRO, Euroopa Inimõiguste Kohtu ega Euroopa Nõukogu dokumenti, mis Toomi seisukohti kinnitaks, ent ollakse valmis neid uurima, kui Toom neile mõne säärase neist saadab.

Lääne uus relv: lahingurumalus, illustreeriv foto
© Sputnik / Стрингер

Oma kaebuses Pressinõukogule kinnitab Yana Toom, et Delfi andmed talle saadetud vastuse kohta ei vasta tõele, kuna sellist vastust ei ole East StratCom talle saatnud.

Sputnik Eesti pöördus kaebusega Pressinõukogusse>>

Yana Toomi Eesti büroo on omakorda välja selgitanud, kuidas nimelt mainitud East StratComi kiri Delfi toimetusse sattus. Päevatoimetaja oli võtnud ühendust loo autoriga, hiljem aga seletas, et see "on sündinud vestlusest" riigikogu liikme Eerik Niiles Krossiga.

Toom eeldab, et antud juhul oli loo autor ja portaal Delfi ise kohustatud üle kontrollima, kas East StratCom on talle endale niisuguse vastuse saatnud või ei ole, aga mitte edastama vastuse kohta kolmandalt isikult saadud infot. "Informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust toimetus antud juhul ei kontrollinud," kinnitatakse eurosaadiku kaebuses.

Eurosaadiku kaebuse sisu

Kaebuses on öeldud, et 29. juunil saadeti Yana Toomi büroost portaalile Delfi kirjutis "Toom: paistab et postituvi, kellega mulle East StratСomi pikem vastus saadeti, maandus Delfis ja heitis sealsamas hinge", mis Delfis avaldatud artikli sisuliselt ümber lükkas. Loole olid lisatud vited dokumentidele, milliseid, kui Delfi uudist uskuda, East StratСom leida ei suutnud, kuid selle artikli või vigadeparanduse seoses ebaõige info avaldamisega on portaal Delfi jätnud avaldamata.

"Sellega on portaal Delfi rikkunud head ajakirjandustava," leiab Yana Toom.

Eesti Pressinõukogu määratleb ennast ajakirjanduse eneseregulatsiooni organina, menetledes kohtuvälises korras v'äljaandeid puudutavaid kaebusi lugejatelt väi väljaannetelt endilt. Ta loodi 2002. aastal Eesti Ajalehtede Liidu poolt.

Lisaks Eesti Ajalehtede Liidule on Pressinõukoguga ühinenud Delfi, ERR, Kanal 2, ТV3, BNS ja raadio Kuku. Eesti Ajalehtede Liidu poolt määratakse kümme nõukogu liiget, kellest kuus esindavad ajakirjandust ning neli isikut "väljastpoolt". Pressinõukogu liikme volitused kehtivad kaks aastat ja neid ei saa olla selle koosseisus ühe kahe tähtaja järjest.

Pressinõukogu ei tauninud eestikeelsete meediakanalite valeväiteid

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, kuidas 2018. aasta 15. märtsil levitas terve hulk eestikeelseid veebiportaale Sputnik Eesti vastu suunatud väärinfot. Portaali ERR eestikeelne versioon avaldas näiteks uudise pealkirjaga "Sputnik rakendas Eesti ajateenija tulistamisjuhtumi propagandavankri ette".

Samal päeval esitas Postimehe portaal mõlemas versioonis ja ka rubriigis "Uudised" artiklid, millele pani pealkirjaks "Venelast tulistati põgenemiskatsel: Sputnik muutis lugu eestlasest, kes oli ennast ägeda armi saamiseks haavanud". Õhtuleht pani oma uudisele pealkirjaks "Kremlimeelne kanal tegi Eesti ajateenija tulistamisest propagandaloo".

Kuidas Eesti kaitsejõud ja meediaväljaanded libauudise tekitasid>>

Kuna eestikeelses meedias Sputnik Eesti süüdistamise hetkeks ei olnud Sputnik Eesti enda portaalis mingisugust alternatiivset teavet ajateenija tulistamisjuhtumis haavatasaamise võimalike asjaolude kohta, siis pöördus portaali toimetus 2018. aasta 23. aprillil Eesti Pressinõukogusse kaebusega uudisteportaalide peale, kes olid rikkkunud korraga mitut ajakirjanduseetika punkti, avaldades Eesti Kaitseväe pressiteenistuse juhi major Jõesalu valeväiteid, et Sputnik Eesti "üritab tõsist propagandavalet levitama hakata."

Meedialahingud>>

Aga Pressinõukogu ei aktsepteerinud Sputnik Eesti argumente, kiites sellega kaudselt heaks mis tahes isiku suhtes põhjendamatute järelduste avaldamise pelgalt oletuste alusel.

67
Tagid:
desinformatsioon, libauudis, ÜRO, East StratCom TaskForce, Euroopa Parlament, Yana Toom, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega