Старый Таллинн туристический

Tallinna velorikšadele saab rikkumise eest määrata suuri trahve

56
(Uuendatud 09:21 29.06.2018)
Juuli alguses jõustuva määrusega kehtestatavate uute nõuete rikkumine võib velotaksode juhtidele kaasa tuua tõsiseid trahve.

TALLINN, 29. juuni — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Tallinna Minitsipaalpolitsei (Mupo) alustas neljapäeval, 28. juunil velotaksode juhtidele kohustusliku dokumendi — teenindajakaardi väljastamist. Taotlus esitatakse Mupo peakontoris kohapeal (reedel, 29. juunil teeninduskaarte erandkorras ei vormistata), teatab Mupo võrguleht.

Määruse eelnõu "Jalgratta ja rongi kasutamine lõbusõitudeks ja hobuveokitega tasulise reisijateveo teostamine Tallinnas" arutati läbi ja võeti vastu linnavolikogu istungil 31. mail.

Korra loomine kaosest: Tallinn võttis velotaksod tõsiselt käsile >>

Nagu portaal Sputnik Eesti juba kirjutas on kolm peamist nõuet velotakso juhtidele järgmised: ta peab olema vähemalt 18 aastat vana, tal peab olema mootorsõiduki (vähemalt ühe) juhtimise õigus ja tal ei tohi olla kehtivaid karistusi liiklusrikkumiste, sealhulgas ebakainena juhtimise ega sõidukiiruse ületamise eest.

Велотакси в Таллинне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Velotakso Tallinnas

Trahvid on suured

Mupo pressisekretär Meeli Hunt ütles portaalile Sputnik Eesti, et need, kes soovivad saada teenindajakaarti ja tahavad rahulikult Tallinna tänavatel töötada, peaksid kiirustama: "Kuna uus määrus hakkab kehtima juba 1. juulil 2018, siis sellest kuupäevast alates peab velotakso juhil olema teenindajakaart. Teenindajakaardi vormistamine käib kähku (umbes 15-20 minutit), kuid eeldusel, et riigilõiv on juba ära makstud, teenusepakkujal on hea maine ja tal on õigus juhtida vähemalt üht liiki mootorsõidukit. Kaasas peaks olema ka foto 4x5 cm."

Hunt lisas, et järelevalvet velotaksode üle teostatakse Mupo igapäevase töö käigus ja neil on õigus määrata trahve, mis ulatuvad kuni 100 trahviühikuni (400 eurot). Varem tegeles velotaksode juhtide karistamisega ainult politsei.

Велотакси в Таллинне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Velotaksod Tallinnas

Nõuded on mõistlikud ja täidetavad

Võimalik, et kellelegi võib teenindajakaardi saamine osutuda raskeks, sest isikul ei tohi olla kehtivaid liiklusrikkumisi, ütles portaalile Sputnik Eesti üks Tallinna velotakso juht Armen. Ettevõttes Green Gears aga kinnitati enne määruse vastuvõtmist, et uuteks nõueteks ollakse juba valmis ja nendega ollakse rahul. Mõni päev enne uue määruse jõustumist ei muutunud selle firma jaoks midagi.

"Halvemaks ei läinud midagi, ainult palju paremaks. Me oleme juba saanud esimesed kaardid ja töötame selle nimel, et töötada ametlikult. Lisandunud on nõue, et alla 16-aastane reisija peaks kandma kiivrit, kuid see ei ole probleem — selleks oldi valmis, nii nagu ka muudeks nõueteks," öeldi ettevõttest.

Armas rõõmsavärviline rong Tallinna vanalinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Mupo lasi välja velotaksode meelespea, kus on kirjas nõuded nii autojuhtidele ja kui ja velotakso juhtidele. Seal täpsustatakse, et velotakso juht on kohustatud hoidma teenindajakaarti rinnal nähtaval kohal, olema puhtalt ja korrektselt riides, käituma reisijatega viisakalt, teatama sõiduhinna ja väljastama osutatud teenuse eest tasumise kohta kviitungi. Rikšajuht peab järgima liikluseeskirju, juhtima transpordivahendit kainena ega tohi sõita kõnniteedel (lubatud ainult juhul, kui sõitmine sõiduteel on tugevasti raskendatud).

Valotaksoks võib kasutada kolmerattalist jalgratast maksimaalse laiusega 1,25 meetrit ja elektrimootori maksimaalse võimsusega 0,25 kilovatti. Lisaks juhiistmele võib taksos olla kuni kaks istekohta reisijatele, need peavad olema varustatud turvavöödega, taksol peab olema signaalikell, suunatuled ja helkurid ning pidurid peavad olema töökorras.

Kui velotakso juht ei järgi ülaltoodud nõudeid või ei kasuta nõuetele vastavat sõidukit, ei ole tal õigust teenust pakkuda ja selle eest tasu küsida.

56
Tagid:
teenindajakaart, velotakso, määrus, ühiskond, ettevõtlus, reisija, MUPO, Meeli Hunt, Eesti, Tallinn
Teema:
Tallinna uudised (327)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega