Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei kehti kõigile, illustreeriv foto

Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei kehti kõigile

252
(Uuendatud 13:26 29.06.2018)
Eesti Pressinõukogu tegi otsuse meediaväljaannete kasuks, mis avaldasid uudise, tuginedes kolmandate isikute eeldustele ja süüdistades uudisteportaali Sputnik Eesti "propagandakampaanias".

TALLINN, 28. juuni — Sputnik. Eestis on meediaväljaannetele lubatud uudisena avaldada tõendamata järeldusi iga isiku suhtes ja Pressinõukogu otsuse põhjal otsustades ei ole see hea ajakirjandustavaga vastuolus.

23. aprillil esitas uudisteportaal Sputnik Eesti Pressinõukogule kaebuse mitmete kohalike väljaannete peale, mis avaldasid 15. märtsil tema kohta valeteavet. ERR portaali eestikeelses versioonis avaldati näiteks uudis pealkirjaga "Sputnik rakendas kuulihaavaga ajateenija propagandavankri ette".

Скриншот статьи на сайте ERR
© Sputnik
Kuvatõmmis ERR-i veebilehel avaldatud artiklist

Samal päeval avaldati võrguväljaande Postimees mõlemas versioonis uudiste rubriigis artikkel pealkirjadega "Venelast tulistati põgenemiskatsel: kuidas Sputnik valetas kokku loo eestlasest ajateenijast, kes ennast ägeda armi pärast vigastas":

Скриншот статьи на сайте Postimees
© Sputnik
Kuvatõmmis Postimehe veebilehel avaldatud artiklist

 

ja "Sputnik esitab Eesti ajateenija juhtumi valguses valeväiteid":

Скриншот статьи на сайте Postimees
© Sputnik
Kuvatõmmis Postimehe veebilehel avaldatud artiklist

Õhtuleht pealkirjastas oma uudise "Kremlimeelne kanal tegi eestlasest ajateenija enesevigastamisest propagandaloo".

Propaganda uudises, mida polnud

Nimetatud meediaväljaanded süüdistasid kavatsetult uudisteportaali Sputnik Eesti propagandas ja valetamises. Need artiklid sisaldasid ka teavet, et Sputnik olevat väidetavalt käivitanud järjekordse kampaania, et õhutada Eesti inimeste vahelist vaenu kaitseväes.

Samal ajal avaldati portaalis Sputnik Eesti, nagu ka teistes Eesti meediaväljaannetes, riigi kaitseministeeriumi ametlik teave. Portaal Sputnik Eesti esitas oma küsimused ainult ametkonna pressiteenistusele. Avalikkusele edastas need küsimused kaitseväe pressiosakonna ülem, major Arvo Jõesalu, lisades omapoolsed isiklikud oletused Sputnik Eesti kavatsuste kohta.

Sputnik Eesti pöördus kaebusega Pressinõukogusse >>

Tegelikult oli asi hoopis nii. Pärast vahejuhtumit ajateenija enesevigastamisega, millest teatas enamik Eesti väljaandeid, laekus portaali Sputnik Eesti toimetusele teave, mis erines ametlikust versioonist. Selle teabe tõelevastavuse kontrollimiseks pöördus portaal küsimustega kaitseministeeriumi poole. See on ajakirjanike igapäevase kutsetöö tavaline rahvusvaheline praktika.

Selle asemel, et küsimustele vastata, näiteks kasvõi teave ümber lükata, saatis ministeeriumi pressiteenistus need teistele meediaväljaannetele. Meie kolleegid avaldasid need küsimused koos ministeeriumi kommentaariga, tehes Sputnik Eesti kavatsuste kohta valed järeldused.

Ministeeriumile esitatud küsimused muutsid millegipärast Sputnik Eesti toimetuse seisukohaks, kuigi toimetuselt seda keegi ei küsinud. Olukorra pikantsus seisneb selles, et portaal Sputnik Eesti, erinevalt kolleegidest, kinnitamata teavet ei avaldanud.

Koodeks on, kuid eetikat ei järgita

Sputnik Eesti hinnangul rikkusid eespool nimetatud meediaväljaanded ajakirjanduse eetikakoodeksi mitut sätet.

Esiteks peab toimetus kontrollima teabe tegelikkusele vastavust, eriti, kui tegemist on kriitilise materjaliga. Kaitseministeerium tegi valed järeldused, toimetused ei kontrollinud seda ja selle tulemusena eksitasid avalikkust.

Teiseks, konflikti korral on ajakirjanik kohustatud ära kuulama kõik konflikti osapooled. Kaitseministeerium süüdistas portaali Sputnik Eesti alusetult väidetava propagandakampaania käivitamises, mida tegelikkuses ei olnud, ja teistes kuritahtlikes kavatsustes, mida portaalil Sputnik Eesti samuti polnud. Sputnik Eesti toimetuse poole keegi ei pöördunud.

Meedialahingud >>

Kolmandaks peavad uudised, arvamused ja oletused olema selgelt eristatavad. Väljaannete artiklid olid paigutatud uudiste rubriiki, samal ajal aga põhinesid need materjalid ministeeriumi esindaja arvamusel ja oletustel. Portaali Sputnik Eesti poolt kaitseministeeriumile saadetud küsimusi, eesmärgiga kontrollida kolmandatelt isikutelt saadud teavet, ei saa pidada toimetuse seisukohaks.

Neljandaks, kui kellelegi esitatakse tõsiseid süüdistusi, tuleb talle anda võimalus kommentaarideks ja avaldada need samas väljaandes või saates. Portaalile Sputnik Eesti sellist võimalust ei antud.

Nende reeglite mittejärgimise korral ei saa ükski juriidiline ega eraisik olla kindel, et teda ei laimata ega süüdistata selles, mida ta pole teinud ega kavatsenud teha. Näiteks ainult riigiasutustele saadetud küsimuste ja nendele ametnike antud reaktsiooni põhjal.

Eesti ajakirjanike "highly likely"

Nendele sätetele tuginedes pöördus Sputnik Eesti Pressinõukogu poole palvega anda avaldatud artiklitele pädev hinnang. Õhtuleht teatas seepeale Pressinõukogule, et on eksinud ja eemaldas uudise oma lehelt. Tõsi, ta ei vabandanud ega võimaldanud omapoolse kommentaari andmist portaalile Sputnik Eesti.

Eesti Rahvusringhääling (ERR) oma eksimust ei tunnistanud. Tema esindaja teatas pressinõukogule, et nende uudise pealkiri ei väida, et Sputnik oleks avaldanud artikli. "Artikli pealkiri tähendas, et Sputniku katse õhutada kaitseväes toimunud intsidendiga rahvuste vahelist vaenu oli Sputniku-poolne propagandaakt," leiab ERR.

Sputniku seisukoht sai ERR arvates avalikuks toimetuse poolt esitatud küsimuste avalikustamisega. ERR selgitas, et artikkel oli kaitseväe ennetav tegevus enne Sputniku potentsiaalselt eksitava materjali avaldamist.

Postimees pidas ennast samuti õigeks. Pressinõukogule teatas ta, et koostas uudise Kaitseväe peastaabi pressiteate põhjal ja seepärast on väljaande hinnangul avaldatud teave täpne ja usaldusväärne. Sputniku positsioon on uudises esitatud, kuivõrd oli tsiteeritud peatoimetaja järelepärimist kaitseväele.

Pressinõukogu lõi ohtliku pretsedendi

Pärast võrguväljaannete vastustega tutvumist otsustas Pressinõukogu, et ükski neist ei rikkunud ajakirjanduse eetikakoodeksit. Tema põhjendus oli lühike: Kuna Sputnik avaldas 2. märtsil loo ajateenija enesevigastamisest, siis avas ta ise selle teema ja kampaania.

Sputniku seisukoht, millega Pressinõukogu* nõustus, kajastus tema poolt välja saadetud küsimustes, mis artiklis avaldati. Sellisest Nõukogu otsusest teatas oma kirjas selle aseesimees Helve Särgava, endine staažikas kohtunik.

Sputnik Eesti avaldas 2. märtsil tõepoolest ametliku teabe ajateenija enesetuletamise kohta. Samasuguse, nagu avaldasid teised Eesti meediaväljaanded ja mis tugines väeosa juhtkonna avaldatud teabele. Seejuures propagandakampaania käivitamises neid keegi ei süüdistanud.

Sputnik Eesti seisukoht

Pressinõukogu otsus on tekitanud ajakirjanduses ohtliku pretsedendi, mis annab meediale signaali, et uudismaterjalide kirjutamisel võib teatud juhtudel ajakirjanike vanu häid eetikatraditsioone eirata. Lähtudes sellest ei ole konflikti puhul enam alati vaja anda teisele poolele võimalust kommentaariks, sest näiteks mistahes asutusele küsimuse esitamise korral, eesmärgiga koguda, kontrollida või ümber lükata teavet, loetakse seda saatja isiklikuks seisukohaks. Lisaks sellele võib meedia nüüd ilmselt avaldada materjale, mis põhinevad ainult tema enda ja teiste eeldustel.

*Pressinõukogu koosseis:

  • Andrus Karnau — esimees, ajalehe Lääne Elu peatoimetaja
  • Helve Särgava – aseesimees, Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige, Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees
  • Toomas Mattson — Riigikontrolli avalike suhete juht
  • David Vseviov — Kunstiakadeemia professor
  • Tarmo Vahter — Ekspress Grupp uurimisosakonna juhataja
  • Viive Kaur — advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat
  • Neeme Korv — Postimehe arvamustoimetuse toimetaja
  • Aivar Hundimägi — ajalehe Äripäev peatoimetaja
  • Gunnar Siiner — ajalehe Saarte Hääl vastutav väljaandja ja peatoimetaja
252
Tagid:
kodeks, ajakirjanduseetika, meedialahingud, vale, sõnavabadus, Õhtuleht, Postimees, Pressinõukogu, Sputnik Eesti, kaitsevägi, ERR, Eesti
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega