Päästjate pikett Eesti parlamendi hoone ees

Päästjate keskmine põhipalk tõuseb tuhande euroni

39
(Uuendatud 15:17 13.06.2018)
Siseminister Andres Anvelt ja Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu leppisid kolmapäeval kokku päästjate ja päästeteenistujate palgatõusu lõplikus jaotuses, mille kohaselt tõuseb päästjate keskmine põhipalk tulevast aastast tuhande euroni ehk 23,6 protsenti.

TALLINN, 13. juuni — Sputnik. 2019. aasta lisaeelarvest eraldati Päästeameti palgafondi kasvuks 7,9 miljonit eurot ehk 19,8% Päästeameti palgafondist. Eelkõige tõuseb lisaraha arvelt Päästeameti eesliini töötajate ehk päästjate palk, teatas Siseministeerium.

"Tegemist on ajaloolise läbimurdega – kui me varasematel aastatel oleme astunud väikesi samme palgatõusu poole, siis nüüd on tegemist suure spurdiga õiges suunas," ütles siseminister Andres Anvelt, kes lubas, et päästjate palk jätkab tõusmist ka tulevikus ning lõppeesmärk on see, et päästja saaks vähemalt Eesti keskmist palka.

Päästjate keskmise põhipalga tõus 1000 euroni tähendab päästjate keskmise põhipalga kasvu 23,6%, teiste teenistujate palk tõuseb keskmiselt 15,4%. Iga ametikoha ja teenistuja palgatõusu vajaduse ja suuruse otsustab valdkonna juht eraldi.

Riskitasu: Eesti päästetöötajad nõuavad palkade tõstmist >>

Päästjate põhipalgale lisandub keskmiselt 11% lisatasu öötöö ja pühade ajal töötamise eest. 2017. aastal oli päästja keskmine põhipalk 808 eurot, 2019. aastast on päästja keskmine põhipalk 1000 eurot.

Juunis korraldasid päästjad Eesti parlamendi hoone ees piketid. Ühte neist aktsioonidest käis Sputnik Eesti korrespondent vaatamas ja sai, nagu ka kõik Riigikogusse tööle saabuvad inimesed, piketist osavõtjatelt infolehe probleemi kirjeldusega.

Piketiseeriaga andsid Eesti päästetöötajad Riigikogu saadikutele mõista, et Päästeameti töötajate riskiaste tuleb hüvitada vähemasti riigi keskmise palga tasemel.

Vikipalu metsapõleng on levinud juba ligi 200 hektarile >>

Päästeametit usaldab enamik Eesti elanikest, selgus tänavu läbi viidud uuringu tulemustest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mai lõpus. Kaitseministeeriumi tellitud uuringu "Avalik arvamus ja riigikaitse" tulemustest selgub, et päästeametit usaldab täielikult või pigem usaldab 97 protsenti Eesti elanikkonnast, politseid usaldab 87, kaitseväge 77 ning Kaitseliitu 74 protsenti elanikest.

Keskmine palk kerkis 1242 euroni, illustreeriv foto
© Fotolia / M. Schuppich

Tänavu kevadel vabastas Ida Päästekeskus töölt 12 päästjat eesti keele nõuetele mittevastavuse tõttu, vahendas uudisetportaal Sputnik Eesti. Hoolimata võimalustest keelt õppida ei ole see soovitud tulemust saadud, tunnistas Päästeamet.

Päästeamet on alates 2010 aastast tegelenud vabastatud teenistujate aitamisega eesti keele nõutele vastavusse viimisega. Meedias levivad väited eesti keele õpetajast, kes olevat kaevanud ühe päästja peale ei vasta tõele, teatas Päästeamet. Päästeameti Ida päästekeskuse juhi Ailar Holzmanni sõnul ei lase Päästeamet oma töötajaid nii kergekäeliselt ära.

Päästeamet on kaheksa aasta jooksul korraldatud 22 eesti keele kursust Narvas, Sillamäel ja Jõhvis, kus on osalenud kokku 326 päästeteenistujat. Kokku on nende aastate jooksul Päästeamet koolitanud päästjaid kokku summas 70 583 eurot.

A2 või B1: millist kategooriat on bussijuhtidel tegelikult tarvis >>

2010-2018 aastani on omandanud eesti keele C1 taseme tunnistuse 4 töötajat, B2 taseme tunnistuse 4 töötajat, B1 taseme tunnistuse 23 töötajat ja A2 taseme tunnistuse 9 töötajat.

39
Tagid:
keskmine, päästjad, palgatõus, palk, siseministeerium, Päästeamet, Andres Anvelt, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega