Paljassaarest leitud luigepoegade surma põhjuseid uurib ekspertiis, illustreeriv foto

Paljassaarest leitud luigepoegade surma põhjuseid uurib ekspertiis

29
(Uuendatud 18:59 12.06.2018)
Laupäeval, 9. juuni õhtul leiti Paljassaare hoiuala naabrusest surnud luigepojad – juhtumi asjaolude väljaselgitamisega tegeleb politsei.

TALLINN, 12. juuni — Sputnik. Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova palub sündmuse kajastamisel jääda tasakaalukaks, vahendab Raepress. "Paljassaares avanenud vaatepilt on äärmiselt kurb ja häiriv. Mõistan, et taoline sündmus tekitab inimestes tugevaid emotsioone. Linnupoegade hukkumise asjaolud selgitab välja ekspertiis. Kuni ei ole selge, mis täpselt luigepoegade surma põhjustas, palun mitte teha ennatlikke järeldusi ja avalikkust spekulatsioonidega eksitada," rõhutas Izmailova.

Tornide linnuvaatluspäev >>

Niipea, kui selguvad juhtumi asjaolud, teavitavad ametkonnad sellest ka avalikkust. Kui luigepojad laupäeval leiti, toimetas Varjupaikade MTÜ nad loomaarsti juurde surma põhjuse väljaselgitamiseks.

Лебедь-кликун на Лебедином озере, расположенном на территории государственного природного комплексного заказника Лебединый в Алтайском крае
© Sputnik / Vladimir Vyatkin

Kuna luigepoegadel ei tuvastatud vigastusi, mis viitaksid surmaeelsele füüsilisele vägivallale, saadeti nad täiendavaks ekspertiisiks Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse, et tuvastada võimalikud haigusetekitajad või mürkained.

Ühtlasi kutsub abilinnapea inimesi üles ettevaatlikkusele.

"Paljassaares ja teistel hoiualadel tuleb loodusesse erilise tähelepanelikkusega suhtuda. Kindlasti ei tohi lasta koertel ilma rihma ja suukorvita ringi joosta, nii hoidume seal pesitsevate linnuperede ohtu seadmisest. Ühtlasi tuletan meelde, et seal, kus on ringi liikumiseks laudtee ehitatud, tuleb seda ka kasutada ning sellelt maha astumist vältida," ütles Izmailova.

Kõikidest keskkonnaalastest õigusrikkumistest tuleb teada anda keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313.

Veelindude toitmine annab neile vale signaali >>

Ornitoloog: märkasite üksildast linnupoega — minge mööda

Suve saabudes võib linnatänavail aina sagedamini näha murul kössitavaid linnupoegi, kes pole õppinud veel õieti lendama ega kõndimagi. Sellist abitut sulekera nähes tekib paljudel tunne, et ilma inimese abita saab see linnupoeg paratamatult hukka.

Parimal juhul lõpeb kõik abipalve-postitusega sotsiaalmeedias, halvemal juhul aga võtab asjatundmatu heategija linnupoja endale koju, kahtlustamata, et niiviisi jätab ta lapsukese oma vanematest ilma ja enamikul juhtudest saadab ta seeläbi kindlasse surma.

Nagu rääkis portaalile Eesti Sputnik Eesti ornitoloog Aarne Tuule 2016. aasta juunis, asjatundmatu inimene lihtsalt ei mõista olukorda õigesti hinnata. Maapinnal kükitav üksildane linnupoeg näeb küll abitu välja, kuid tegelikult ei ole kõik sugugi nii, nagu paistab.

Loodusmuuseum: ära toida rändlinde! >>

Ornitoloogi sõnul on need justnagu abitud linnukesed ainult pealtnäha lennuvõimetud tiivasirutajad. „Tiivasirutajateks" võib nimetada noorlinde, kes alles-alles hakkasid pesast välja lendama. Aga päriselt lennata need noorukid veel ei oska, seetõttu lõpevad nende esimesed tiivasirutused reeglina maandumisega murule või pesapuu alumistele okstele. Ja seal saavadki nad kaastundliku inimese „saagiks".

29
Tagid:
luigepoeg, luik, mürk, ekspertiis, surnud, loodus, keskkond, lind, hoiuala, VTA, politsei, Züleyxa Izmailova, Paljassaare, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega