Eesti ostab 50 miljoni eest lühimaa õhutõrjerakette Mistral, illustreeriv foto

Eesti ostab 50 miljoni eest lühimaa õhutõrjerakette Mistral

46
(Uuendatud 16:12 12.06.2018)
Kaitseinvesteeringute keskus sõlmis Prantsuse relvatootjaga MBDA France lepingu lühimaa õhutõrjerakettide ostuks, Eesti hangib 50 miljoni euro eest rakette ja väljaõppeseadmeid.

TALLINN, 12. juuni — Sputnik. Kaitseinvesteeringute keskuse direktor kolonel Rauno Sirk ja Prantsuse relvatootja MBDA France asepresident Didier Philippe kirjutasid teisipäeval Pariisis Eurosatory kaitsetööstusmessil alla lepingu lühimaa õhutõrje rakettide Mistral ja treeningseadmete ostuks, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Eestisse võidakse rajada relvatehaseid >>

Lepingu kohaselt ostab kaitseinvesteeringute keskus aastatel 2020-2027 Mistral rakette ja treeningseadmeid 50 miljoni euro eest, lisaks sellele võimaldab raamleping osta täiendavalt õhutõrjerakette 100 miljoni euro ulatuses.

"Laskemoona hankimine on lähiajal teoks saavate uute automaattulirelvade ja liikursuurtükkide hangete kõrval meie olulisemaid prioriteete ning kriitiline investeering tegelikku kaitsevalmidusse," ütles kolonel Sirk.

Mistral on infrapuna kiirgusele isesihituv "lase ja unusta" põhimõttel töötav õhutõrje raketisüsteem, mille efektiivse tegevuskaugus ulatub kuue kilomeetri kaugusel lendavate õhuründevahenditeni.

Sõlmitava lepingu kohaselt jätkab Eesti M3 tüüpi rakettide hankimist, mis on vanemat tüüpi rakettidega võrreldes täpsemad ja pikema elueaga.

"Eesti oli esimene välisriik, kes Mistrali uut tüüpi raketid kasutusele võttis, nad on tehnoloogiliselt kõrgel tasemel, täpne sihitusandur ja elektroonika aitavad eristada valesihtmärke õigest ning on sisuliselt hooldusvabad," sõnas kolonel Sirk.

Kaitsevägi tellis esimesed Mistralid 2007. aastal, relvastusse kuuluvad need alates 2009. aastast. Mistral on kompaktne ja multifunktsionaalne ning seda saab kasutada nii maapinnalt, aga ka autodelt, laevadelt ja helikopteritelt laskmisel. Süsteem on kasutusel 30 riigis üle maailma.

Praegu ostab Eesti Mistrali rakette 2015. aastal MBDA-ga sõlmitud lepingu kohaselt, viimased raketid jõuavad Eestisse 2019. aastal. "Leping järgnevateks tarneteks tuleb sõlmida juba praegu, sest laskemoona tellimuste hulk kogu maailmas on kasvanud ning peame arvestama vähemalt pooleteist aasta pikkuse tarneajaga," ütles kolonel Sirk.

Kaitseminister ja kaitseväe juhataja avasid Kaitseinvesteeringute Keskuse >>

Kaitseministeeriumi kava kohaselt investeerib Eesti aastatel 2018-2022 laskemoona üle 200 miljoni euro. Sellele lisandub 100 miljonit eurot 2016. aastal vastu võetud ja 2018. aastal jätkatud kaitseinvesteeringute programmist, mis suunatakase suurekaliibrilise laskemoona varude täiendamisse ning ca 33 miljonit eurot USA-lt Balti riikidele antava toetuse raames.

2017. aasta 1. jaanuaril alustas tööd Riigi kaitseinvesteeringute keskus, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Keskus korraldab hankeid kaitseministeeriumi, kaitseväe ja teiste valitsemisala asutuste tarbeks, kavandab ja viib ellu taristu, sealhulgas harjutusalade arendust ning haldab kinnisvara.

Kaitseministeeriumis tutvustati mai alguses relvaseaduse muudatusi, millega Eesti kaitsetööstusettevõtted saavad õiguse toota ja käidelda sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona. Muudatuste mõjust kaitsetööstusele rääkisid kohalikud ettevõtjad, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on muudatuste eesmärk võimaldada kodumaistel kaitsetööstusettevõtetel toota, transportida, ladustada, remontida ning demilitariseerida sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona, teatas Kaitseministeerium.

Kaitseminister tahab anda ettevõtjatele õiguse toota relvi >>

"Relvade ja laskemoona käitlemise õiguse puudumine on tõke meie kaitsetööstusettevõtetele ja majandusele laiemalt. Tegu on üliolulise muutusega Eesti kaitsetööstuse ning kaitsevaldkonna arengus," lausus Luik.

46
Tagid:
rakett, mess, kaitsetööstus, õhutõrje, investeering, laskemoon, Mistral, MBDA, Kaitseinvesteeringute Keskus, kaitseministeerium, Didier Philippe, Rauno Sirk, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega