Eesti ostab 50 miljoni eest lühimaa õhutõrjerakette Mistral, illustreeriv foto

Eesti ostab 50 miljoni eest lühimaa õhutõrjerakette Mistral

29
(Uuendatud 16:12 12.06.2018)
Kaitseinvesteeringute keskus sõlmis Prantsuse relvatootjaga MBDA France lepingu lühimaa õhutõrjerakettide ostuks, Eesti hangib 50 miljoni euro eest rakette ja väljaõppeseadmeid.

TALLINN, 12. juuni — Sputnik. Kaitseinvesteeringute keskuse direktor kolonel Rauno Sirk ja Prantsuse relvatootja MBDA France asepresident Didier Philippe kirjutasid teisipäeval Pariisis Eurosatory kaitsetööstusmessil alla lepingu lühimaa õhutõrje rakettide Mistral ja treeningseadmete ostuks, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Eestisse võidakse rajada relvatehaseid >>

Lepingu kohaselt ostab kaitseinvesteeringute keskus aastatel 2020-2027 Mistral rakette ja treeningseadmeid 50 miljoni euro eest, lisaks sellele võimaldab raamleping osta täiendavalt õhutõrjerakette 100 miljoni euro ulatuses.

"Laskemoona hankimine on lähiajal teoks saavate uute automaattulirelvade ja liikursuurtükkide hangete kõrval meie olulisemaid prioriteete ning kriitiline investeering tegelikku kaitsevalmidusse," ütles kolonel Sirk.

Mistral on infrapuna kiirgusele isesihituv "lase ja unusta" põhimõttel töötav õhutõrje raketisüsteem, mille efektiivse tegevuskaugus ulatub kuue kilomeetri kaugusel lendavate õhuründevahenditeni.

Sõlmitava lepingu kohaselt jätkab Eesti M3 tüüpi rakettide hankimist, mis on vanemat tüüpi rakettidega võrreldes täpsemad ja pikema elueaga.

"Eesti oli esimene välisriik, kes Mistrali uut tüüpi raketid kasutusele võttis, nad on tehnoloogiliselt kõrgel tasemel, täpne sihitusandur ja elektroonika aitavad eristada valesihtmärke õigest ning on sisuliselt hooldusvabad," sõnas kolonel Sirk.

Kaitsevägi tellis esimesed Mistralid 2007. aastal, relvastusse kuuluvad need alates 2009. aastast. Mistral on kompaktne ja multifunktsionaalne ning seda saab kasutada nii maapinnalt, aga ka autodelt, laevadelt ja helikopteritelt laskmisel. Süsteem on kasutusel 30 riigis üle maailma.

Praegu ostab Eesti Mistrali rakette 2015. aastal MBDA-ga sõlmitud lepingu kohaselt, viimased raketid jõuavad Eestisse 2019. aastal. "Leping järgnevateks tarneteks tuleb sõlmida juba praegu, sest laskemoona tellimuste hulk kogu maailmas on kasvanud ning peame arvestama vähemalt pooleteist aasta pikkuse tarneajaga," ütles kolonel Sirk.

Kaitseminister ja kaitseväe juhataja avasid Kaitseinvesteeringute Keskuse >>

Kaitseministeeriumi kava kohaselt investeerib Eesti aastatel 2018-2022 laskemoona üle 200 miljoni euro. Sellele lisandub 100 miljonit eurot 2016. aastal vastu võetud ja 2018. aastal jätkatud kaitseinvesteeringute programmist, mis suunatakase suurekaliibrilise laskemoona varude täiendamisse ning ca 33 miljonit eurot USA-lt Balti riikidele antava toetuse raames.

2017. aasta 1. jaanuaril alustas tööd Riigi kaitseinvesteeringute keskus, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Keskus korraldab hankeid kaitseministeeriumi, kaitseväe ja teiste valitsemisala asutuste tarbeks, kavandab ja viib ellu taristu, sealhulgas harjutusalade arendust ning haldab kinnisvara.

Kaitseministeeriumis tutvustati mai alguses relvaseaduse muudatusi, millega Eesti kaitsetööstusettevõtted saavad õiguse toota ja käidelda sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona. Muudatuste mõjust kaitsetööstusele rääkisid kohalikud ettevõtjad, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on muudatuste eesmärk võimaldada kodumaistel kaitsetööstusettevõtetel toota, transportida, ladustada, remontida ning demilitariseerida sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona, teatas Kaitseministeerium.

Kaitseminister tahab anda ettevõtjatele õiguse toota relvi >>

"Relvade ja laskemoona käitlemise õiguse puudumine on tõke meie kaitsetööstusettevõtetele ja majandusele laiemalt. Tegu on üliolulise muutusega Eesti kaitsetööstuse ning kaitsevaldkonna arengus," lausus Luik.

29
Tagid:
rakett, mess, kaitsetööstus, õhutõrje, investeering, laskemoon, Mistral, MBDA, Kaitseinvesteeringute Keskus, kaitseministeerium, Didier Philippe, Rauno Sirk, Eesti