Parvlaev Petersburg

Eesti sadamas arestiti Venemaa praamlaev "Petersburg" - eksklusiivne

346
(Uuendatud 13:51 12.06.2018)
Praami kapten ütles portaalile Sputnik Eesti, et elektrivarustuse lõpetamise korral satub meeskond kriitilisse olukorda – ollakse ilma raha, side ja toiduta.

TALLINN, 9. juuni — Sputnik. Venemaa äriühingule "Black Sea Ferry & Investments" kuuluv parvlaev "Petersburg" arestiti võlgade pärast Riia laevavarustusettevõtele Paljassaare sadamas, kuhu see laeva kapteni Nikolai Šaškovi sõnul remonti saabus.

Kapteni sõnul kavatses omanikettevõte laeva remontida, kuid tööd ei ole siiani alanud ja laev arestiti võlgade pärast, mis on tekkinud juba eelmisel aastal laeva viibimise ajal Riias. Võla suurus on 350 tuhat eurot.

Lisaks võlgneb laeva omanikettevõte 12-mehelisele laevameeskonnale umbes 2 miljonit rubla. Kõige järgi otsustades pole seegi lõplik võlasumma, sest lisandub tõenäoliselt ka Eesti sadama nõue ning palgavõlg (meremehed pole mitu kuud palka saanud) kasvab samuti.

Грузовой пассажирский паром Петербург в порту Пальяссааре
© Фото : Port of Tallinn
Paljassaare sadamas arestiti Venemaa praamlaev "Petersburg"

Kapten: süüa hakkame tegema lõkkel

Võlgnevuse tõttu katkestati laeva elektrivarustus. Mõnda aega kasutas meeskond elektrigeneraatori käigushoidmiseks laevakütust, kuid kui see otsa sai, jäi laev paariks päevaks ilma elektrita.

Arvutid ja skannerid ei töötanud, vett käidi soojendamas sadama pääslas, kus sadamatöötajad meremeeste keerukasse olukorda mõistvalt suhtusid. Nüüdseks on elektrivarustus taastatud, sest omanik on osa nõutavast rahasummast tasunud.

Kuid kui elektritoide peaks taas katkema, satub meeskond raskesse olukorda: toiduained külmikutes riknevad, kanalisatsioonisüsteemid blokeeruvad, side toimib kuni mobiiltelefonides akutoidet jätkub.

"Eks siis tuleb lõkkel süüa tegema hakata, konserve meil veel on — kolmeks päevaks ehk jätkub," on kapten mustaks stsenaariumiks valmis.

Meeskond võib sadama territooriumilt lahkuda, kuid sellel pole mõtet — raha on meremeestel otsa lõppenud. 15. juunil peaks pardale tulema vahetusmeeskond, ilmselt saab see olema minimaalkoosseisus. Lepingu kohaselt peab uus meeskond praegust asendama kaks kuud. Mis edasi saab, on teadmata.

Грузовой пассажирский паром Петербург в порту Пальяссааре
© Sputnik
Venemaa praamlaev "Petersburg"

"Black Sea Ferry and Investments", kellele laev kuulub, keeldus olukorda kommenteerimast ja oma plaanidest rääkimast, põhjendusega, et kõik küsimused tuleks esitada Eesti kohtutäituritele.

Meeskond palus abi saatkonnalt

Meeskond pöördus Venemaa Eesti saatkonna poole, paludes abistada parvlaeva "Petersburg" arestimisest tingitud olukorra lahendamisel.

"Just sai teatavaks, et meie parvlaev arestiti juba 26. aprillil, see tähendab, poolteist kuud tagasi. Kui me sellest teada saime, võtsime ühendust parvlaeva kapteniga, rääkisime temaga, selgitasime välja toimunu põhjused ja teavitasime Moskvat," rääkis Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov. Ta märkis, et praamil on omanikud, kes peavad viivitamatult tarvitusele võtma meetmed võlgade tasumiseks.

Свидетельство о праве собственности на судно
© Sputnik
Praamlaev kuulub Venemaa äriühingule "Black Sea Ferry & Investments"

"Meile teadaolevalt on kord laeval tagatud, kuid mõne päeva pärast võidakse elektrivarustus uuesti välja lülitada, mis tähendab, et tekivad probleemid toidu säilitamise ja parvlaeva elutegevuse säilitamisega," ütles suursaadik.

"Loodame, et rohkem kui miljoni euro või dollari väärtuses laeva omanikud seda mõistavad — nad võivad laevast ilma jääda, kui see võlgade eest arestitakse. Eelkõige sõltub lahendus laeva omanikest, kuid me selgitasime kaptenile, et vajadusel on ka saatkond valmis osutama tekkivate probleemide lahendamiseks vajalikku kaasabi," ütles suursaadik.

Laeva kapten kinnitas, et saatkonna ametnikud reageerisid kiiresti ja tulid laevale, et olukorda arutada.

Sputnik Eesti jätkab parvlaeva "Petersburg" ja tema meeskonna olukorra ja saatuse jälgimist.

Грузовой пассажирский паром Петербург
Praamlaev "Petersburg"

Õiend

"Black Sea Ferry & Investments" on Venemaa Raudtee laevandusettevõte, mis teostab rahvusvahelisi raudtee- ja parvlaevavedusid Läänemere ja Musta mere basseinis.

Praamlaev 'Petersburg' ehitati 1986. aastal Saksamaal. 2010. aastal sai temast teine raudteeparvlaev, mis hakkas sõitma liinil Baltiisk — Ust-Luga.

Vastavalt laeva omanikettevõttelt saadud teabele mahutab laev kuni nelikümmend üheksa vagunit, 50 autotreilerit ja 150 ühikut veerevsõidukeid ning kuni 150 reisijat. Praamil on 3- ja 2-inimese turismiklassi ja luksuskajutid.

Laeva kandevõime on 7000 tonni, kiirus 15,8 sõlme.

346
Tagid:
praamlaev, kapten, omanik, meeskond, võlg, merendus, Black Sea Ferry & Investments, Petersburg, Paljassaare sadam, Venemaa suursaatkond, Nikolai Šaškov, Aleksandr Petrov, Paljassaare, Läti, Eesti, Riia, Venemaa
Teema:
Parvlaev "Petersburg" arestiti Eestis (10)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega