Eksperdid on kaardistanud hulga metsanduses lahendamist vajavaid probleeme, illustreeriv foto

Metsanduse valdkonnas on kaardistatud mitmeid vajakajäämisi

29
(Uuendatud 13:58 06.06.2018)
Keskkonnaministeeriumi juhtimisel on metsanduse järgmise kümnendi arengukava koostamise protsessis läbitud esimene suurem etapp – arengukava töörühmade liikmed on kaardistanud ligi 100 metsanduse ökoloogia, majanduse, kultuuri ja sotsiaalse valdkonna probleemi.

TALLINN, 6. juuni — Sputnik. Metsanduse arengukava aastateks 2021-2030 (MAK2030) algatamise ekspertidest ja huvirühmadest koosnev töörühm on nüüdseks valdkondade kaupa kolmel korral kohtunud ning teinud oma ettepanekud, millised metsanduses esinevad probleemid vajavad uues arengukavas tähelepanu ning lahendamist, teatab Keskkonnaministeerium.

Ministeerium alustab uue metsanduse arengukava koostamist >>

"Eksperdid on töörühmade koosolekutel kaardistanud olulisemad metsanduses silma paistvad murekohad ning üheskoos arutanud, kas neid saaks metsanduse arengukava raames ka lahendada," kirjeldas keskkonnaminister Siim Kiisler senist tööprotsessi võimalikult laiapõhjalise uue arengukava koostamiseks ja ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseks.

Arvuliselt toodi kõige enam probleeme välja ökoloogia ja majanduse valdkonnas.

Sõnastati ka probleeme, mis olid sisult kas vastandlikud või mille puhul oli sama teemat käsitletud erineva nurga alt. Näiteks kraavivõrgu seisund erametsas ei ole rahuldav ei sotsiaal- ega majandusvaldkonna jaoks, samas ökoloogiavaldkond leidis, et kuivendamisel on tugev mõju mitmetele looduslikele kooslustele.

Teisalt olid need valdkonnad ühel meelel, et loodusväärtuste kaitse on vajalik, ning leiti, et metsa loodusväärtuste hoidmise finantsmehhanism ei ole metsaomanikele piisav, jätkusuutlik ega õiglane. Metsade majandamise osas on tõdetud, et aastane raiemaht tulevikus küpsete metsade osakaalu vähenemise pärast kahaneb, kuid olulised on tegevused pikaajalise puidukasutuse tagamiseks.

Keskkonnakomisjon arutab olukorda Eesti metsades >>

Rõhutati, et metsade kultuurilisi funktsioone pole piisavalt tähtsustatud ning et looduses liikumise/loodusturismi ja tervisespordi tähtsust tuleb rohkem hinnata. Kõik esitatud probleemid ja töörühmade kohtumiste protokollid on nähtavad keskkonnaministeeriumi kodulehel siin.

"Nii nagu oli ka arvata, on kohati olnud laual väga erinevad seisukohad ning tuliseid vaidlusi jagus töörühmadesse palju. Samas tänan ja tunnustan kõiki liikmeid, kes vaatamata erinevatele nägemustele metsanduse kui valdkonna reguleerimisest on jõudnud paljuski kokkuleppele, millised probleemid lahendamist vajavad. See on juba suur samm lähemale ühiskondliku kokkuleppe saavutamisele," oli keskkonnaminister Kiisler siiski rahul töörühma liikmete empaatilise ja edasiviiva koostööga.

Metsanduse uue arengukava algatamise protsess jätkub 14. juunil töörühma kogunemisega, kus jätkatakse alamtöörühmadest koondatud probleemide valdkondadeülest prioretiseerimist, tutvustatakse teadlaste tehtud alusuuringu tulemusi ning täpsustatakse metsanduse 2021.-2030. aasta arengukava algatamise eesmärki. Lisaks käsitletakse kohtumisel avaliku kaasamisküsitluse tulemusi ning küsitluse kaudu laekunud ettepanekute rakendamise võimalusi.

Metsanduse tulevik eeldab ühiskondlikku kokkulepet >>

Töörühma töö aga ei ole veel juuniga lõppenud. Tööd jätkatakse augustis, kui saab koostatud esimene versioon MAK2030 algatamise ettepanekust. Lõplik lähteülesanne koostatakse käesoleva aasta sügisel. Selle kooskõlastab Keskkonnaministeerium huvirühmade ja teiste ministeeriumidega. Seejärel teeb ministeerium Vabariigi Valitsusele arengukava koostamise ettepaneku ning taotleb selle kinnitamist.

Pärast arengukava protsessi algatamist asutakse lähteülesandes kirjeldatud probleemidele lahendusi otsima ja koostatakse koostöös huvigruppidega arengukava terviktekst.

Seejärel saadab Keskkonnaministeerium valmiva arengukava seaduseelnõu koos seletuskirjaga kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja teistele huvilistele ning lõpuks viib viimistletud eelnõu Vabariigi Valitsusse, kes saadab selle hiljemalt aastal 2020 Riigikogule kinnitamiseks.

Lisainfo keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Keskkonnaministeerium alustab kogu meie elukeskkonna jaoks väga tähtsa strateegilise dokumendi, järgmise kümnendi metsanduse arengukava koostamist, mille eesmärk on metsade säästlik majandamine, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti möödunud aasta lõpus.

Keskkonnaministeeriumi ees toimub pikett metsanduspoliitika vastu >>

Minister Siim Kiisler rõhutas, et praegu on umbes pool Eestit kaetud metsaga, kuid metsarohkus ei tähenda paraku seda, et metsandusega on kõik korras. Üks suuri probleeme on see, et meile on väga vähe alles jäänud sajanditevanuseid põlismetsi.

29
Tagid:
arengukava, keskkond, probleem, mets, metsandus, Keskkonnaministeerium, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega