Пикет спасателей возле здания  парламента Эстонии

Riskitasu: Eesti päästetöötajad nõuavad palkade tõstmist

56
(Uuendatud 12:39 06.06.2018)
Piketiseeriaga annavad Eesti päästetöötajad Riigikogu saadikutele mõista, et Päästeameti töötajate riskiaste tuleb hüvitada vähemasti riigi keskmise palga tasemel.

ТАLLINN, 6. juuni — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Päästjate piketid leiavad aset 5.–7. ja 11.-14. juunini Eesti parlamendi hoone ees. Ühte neist aktsioonidest käis Sputnik Eesti korrespondent vaatamas ja sai, nagu ka kõik Riigikogusse tööle saabuvad inimesed, piketist osavõtjatelt infolehe probleemi kirjeldusega.

Anvelt lubas toetada päästjate palgatõusunõuet >>

Selgus, et päästetöötaja brutopalgaks (koos kõigi seadusega ettenähtud lisatasudega) oli Eestis 2017. aastal kõigest 885 eurot, samal ajal kui Eesti keskmine kuupalk oli 1240 eurot.

Üks tööle saabunud rahvasaadik, parlamendi Keskfraktsiooni liige Igor Kravtšenko nentis portaalile Sputnik Eesti, et päästjate palgad on tõesti allpool nõutavat taset ja tehakse kõik võimalik, et neid tõsta – päästjate palgad peavad lähiajal kerkima 20% võrra, politseinike palgad 10% võrra.

"Täpsustan, et see puudutab reatöötajaid, ent juhtivkoosseisu see ei puuduta. Piketil ja allkirjade kogumisel ei ole selle protsessiga mingit seost, ma tean ministri (Eesti siseministri Andres Anvelti – toim.) seisukohta – tema toetab seda sammu täielikult ja teeb samuti kõik võimaliku, et eelarves vajalik rahasumma leida."

Säärast seisukohta hinnatakse kõrgelt Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingus (EPTAÜ) – nende poolt ongi piketid korraldatud.

Keskmine palk kerkis 1242 euroni >>

Seda teatas portaalile Sputnik Eesti üks EPTÄU esindajaist Sergei Larionov, vastates küsimusele, mispärast toimub seeria pisikesi pikette, aga mitte ulatuslikku suurüritust: "Loodame, et minister täidab oma lubaduse palka 20% võrra tõsta, seega on varsti päästja keskmiseks palgaks umbes tuhat eurot. Me hindame seda, mõistame ja seetõttu senimaani suuremaid aktsioone ei himusta, vaid tuletame leebelt meelde, et viimase paari aasta jooksul väljakujunenud olukord muutub kriitiliseks.

  • Пикет спасателей возле здания  парламента Эстонии
    Päästjate pikett Eesti parlamendi hoone ees
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Сбор подписей во время пикета спасателей возле здания парламента Эстонии
    Päästjate pikett Eesti parlamendi hoone ees
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Сбор подписей во время пикета спасателей возле здания  парламента Эстонии
    Päästjate pikett Eesti parlamendi hoone ees
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Член правления Эстонского профсоюза работников спасательных служб Айвар Лепп
    EPTAÜ esindaja Aivar Lepp
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Депутат Рийгикогу Игорь Кравченко
    Riigikogu keskfraktsiooni liige Igor Kravtšenko
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Пикет спасателей возле здания  парламента Эстонии
    Päästjate pikett Eesti parlamendi hoone ees
    © Sputnik / Вадим Анцупов
1 / 6
© Sputnik / Вадим Анцупов
Päästjate pikett Eesti parlamendi hoone ees

"Praegusel ajal on päästja palgamäär umbkaudu 70%-ni Eesti keskmisest töötasust. Korralikku töötasu on vaja nii olemasolevatele töötajatele, et nad suudaks innukalt elanikkonna turvalisust tagada, kui ka uue tööjõu värbamiseks. Noored kahjuks niisuguse palga eest päästjateks tulla ei taha," väitis üks piketist osavõtja, samuti EPTAÜ esindaja Aivar Lepp. Ta lisas, et kavandatud palgatõus on siiski ainult ajutine meede.

Sergei Larionov selgitas, et nõudmisi tõsta päästjate palgad otsekohe samasse suurusjärku riigi keskmise töötasuga ametiühing vabariigi rahalist olukorda ja eelarvepoliitika keerukust silmas pidades ei esita.

Päästjate palk tõuseb 20 ja politseinike palk 10 protsenti >>

Aga kava, mis on rehkendatud viie aasta peale ja mõeldud kergitama päästjate töötasu 1200 euroni, ei kõlba – selle aja möödudes on Eesti keskmine kuupalk Larionovi hinnangul märksa kõrgem. Seetõttu peab päästja keskmine töötasu olema üleriigilise keskmise palgaga vähemalt võrdne ja sellega seostatud.

"Ma ei saa täpselt öelda, kuidas see peaks juriidiliselt vormistatud saama, kuid palk peab olema fikseeritud, riiklikku plaani sisse kirjutatud. See rõõmustaks vägagi meie päästetöötajaid ja sisendaks Eesti elanikesse lootust, et meie riigi linnades on olemas päästjad, kes neid päästma tulevad. Tähtis on, et ei juhtuks nii, et praegu tõsteti meil palka, seejärel aga räägitakse järgmised kümme aastat, et rohkem raha eelarves ei ole – ja olge rõõmsad, et palgatõus ära toimus. See on vastuvõetamatu variant," ütles Larionov.

Praeguse palgaga uusi noori bussijuhte tööle ei tule, illustreeriv foto
© Fotolia / Gourmetphotography

Tema sõnul on kõige vähemkriitiline olukord Harjumaal ja Tallinnas – selles piirkonnas kehtib väljakutsete keerukuse ja hulga tõttu 10-protsendiline lisatasu, teistes piirkondades on palgad madalamad, kuid kokkuvõttes peab töö olema vääriliselt tasustatud kogu Eestis. Kuulub ju päästja töökohustuste hulka terve spekter päästeoperatsioone kõikvõimalikes eriolukordades: nii põlengute kustutamine kui vetelpääste, päästetööd maanteedel, plahvatuste korral – sõna otseses mõttes kõik.

Erakonnast ei olene

Muuseas, teistes Balti riikides on päästja keskmine töötasu kogu riigi keskmisest palgast kõrgem, millele piketeerijad samuti tähelepanu juhtisid.

Pälvides, muide, tuge erinevate erakondade esindajatelt – oma allkirja päästjate nõudmisele viia töötasu inimväärsele tasemele lähemale kirjutasid alla näiteks opositsioonis olevad Martin ja Mart Helme (EKRE) ja Tarmo Kruusimäe (Isamaa).

Elu Riias — Baltimaade kalleim pealinn >>

"Seniajani on mitmed erakonnad meid toetanud. Päästjate tegevus peab seisma väljaspool erakondi, parteilist kuuluvusst, usutunnistust või mida iganes veel. Päästa tuleb kõiki," põhjendas Aivar Lepp.

56
Tagid:
majandus, palk, meeleavaldus, pikett, Päästeamet, Riigikogu, EPTAÜ, Aivar Lepp, Sergei Larionov, Andres Anvelt, Igor Kravtšenko, Tallinn, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega