Joobes juhi osalusel toimunud liiklusõnnetustes hukkus eelmisel aastal 13 inimest, illustreeriv foto

Maanteeamet: autorool ja alkohol ei kuulu kokku

46
(Uuendatud 11:57 05.06.2018)
Euroopa Liidus seostatakse joobes juhtimisega 25% kõigist hukkunutega liiklusõnnetustest. Eestis oli möödunud aastal see arv 27%. Kokku toimus 2017. aastal Eestis 182 liiklusõnnetust joobes juhi osalusel, kus hukkus 13 ja sai vigastada 236 inimest.

TALLINN, 5. juuni — Sputnik. "Juba 0,2 mg/g alkoholi veres mõjutab sõidukijuhi juhtimisvõtteid ja 0,5-promilline joove tõstab fataalsesse liiklusõnnetusse sattumise riski lausa viiekordseks," toob välja ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.

WHO: tervislik alkoholitarbimine on müüt >>

"Selle aasta esimese kolme kuuga on järelevalve käigus tabatud üle 1100 juhi, kelle joove oli 0,5 promilli ja enam. Sellise joobe tekkimiseks piisab 85 kg kaaluval mehel kahest 4,0% kangusega pooleliitrisest õllest," lisab Heinrand.

Alkoholi liigtarvitamist märgatakse liiga hilja, illustratiivne foto
© REUTERS / Michaela Rehle

Maanteeameti tellitud uuringu tulemused näitavad selgelt, et alkoholi mõju alahinnatakse tegelikkusest palju väiksemaks. Kui pits viina tekitab 85 kg kaaluval mehel 0,21-promillise alkoholisisalduse veres, siis kui kõrge alkoholisisalduse tekitab 5% kangusega pooleliitrine õlu? Sellele küsimusele teadis õiget vastust – 0,33-promillise – vaid 18% meestest. Pea kolmandik vastajatest arvas, et alkoholi sisaldus veres on madalam.

Rahvasuus levinud müüdid, nagu oleks alkoholi lagundamisprotsessi võimalik forsseerida magades, sportides, saunas või külma duši all käies, energiajooki või kohvi juues, ei pea tegelikkuses paika. Vaid 5% alkoholist kaob higistamise ja uriini kaudu, 95% tööst teeb ära maks.

Autorool ja alkohol ei kuulu kokku – alkohol püsib organismis arvatust palju kauem ja alkoholi väljumist organismist ei saa inimene ise kuidagi kiirendada.

"Inimesed eksivad alatasa ja nii ka liikluses. Eksimused sagenevad, kui inimene ei taju ümbritsevat selgelt. Alkoholi pruukinud juhid eksivad keskmiselt sagedamini, sest hindavad ümbritsevat valesti ja ei jõua liikluses toimuvale õigeaegselt reageerida. Seepärast ei käi alkohol ja juhtimine kokku," ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

PPA: enamik baare müüvad alkoholi alaealistele >>

Maanteeameti ennetuskampaania "Ka vähe on liiga palju" kestab 4. juunist 1. juulini. Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, et ka väike kogus alkoholi ei ole sõidukijuhtimise seisukohalt lubatud ning tegeliku kainenemiseni kulub arvatust rohkem aega.

Kampaaniaperioodil kasutatakse mitmetes toitlustuskohtades joogiklaasialuseid, millel oleva informatsiooni järgi saavad inimesed arvutada, kui kaua võtab kainenemine aega. Koostöös Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tudengitega on valminud Alkokalkulaator, mis on allalaaditav Android telefonidele.

Arstide Liit: ükski rahvas ei ole ennast kunagi rikkaks joonud >>

Alates 1. juunist jõustusid reklaamiseaduse muudatused, mis piiravad oluliselt alkoholireklaami, vahednas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Lisaks varasematele piirangutele keelustatakse täielikult alkoholi välireklaam ja reklaam sotsiaalmeedias ning piiratakse veelgi alkoholireklaami televisioonis, raadios ja ajakirjades.

Arstide Liit kinnitas avalikus avalduses, et toetab meetmeid, mille eesmärk on vähendada alkoholi tarvitamist ja parandada sellega rahva tervist, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti märtsis.

"Tunnustame terviseministri ning valitsuse algatusel riigikogus vastuvõetud seadusemuudatusi, mis kehtestavad täiendavad piirangud alkoholi reklaamile ja müügile," kirjutab Arstide Liit avalikus avalduses.

46
Tagid:
liiklusõnnetus, liiklus, tervis, autojuht, auto, alkohol, Ka vähe on liiga palju, maanteeamet, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega