Valgevene ajakirjanik Herman Napolski

Valgevene ajakirjanik jäeti Eestis Lennart Meri konverentsil akrediteeringust ilma

192
(Uuendatud 12:01 04.06.2018)
Herman Napolski, kes saabus Lennart Meri konverentsi korraldajate kutsel Minskist Tallinnasse, jäeti põhjuseid selgitamata ilma akrediteeringust ja juurdepääsust üritusele peale seda, kui ta küsis, kas kellegagi osalejaist ka vene keeles rääkida võib.

TALLINN, 3. juuni — Sputnik. Tallinnas toimuv 12. Rahvusvaheline Lennart Meri nimeline konverents "Järgmised 100 aastat" (The Next Hundred Years) võib teenitult saada "skandaalse" maine.

Sellisel juhul kuulub see "teene" Eesti president Kersti Kaljulaidile, kes avas Eesti tuleviku arutlusele pühendatud ürituse Venemaa "agressiooni paljastamisega Ukrainas ja Gruusias" isegi sündmuse korraldajatele Tallinnas asuvast Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest.

Valgevene ajakirjanik Herman Napolski, kes esindas konverentsil Venemaa väljaannet "Euraasia Pravda", rääkis uudisteportaalile Sputnik Eesti, kuidas konverentsi korraldaja esindajad temalt "asja eest, teist takka" tema akrediteeringu tühistasid ja tal sündmusel osalemise keelasid.

Kaljulaid: sõda on sõda ja okupatsioon on okupatsioon >>

Ise kutsusid

Napolski sõnul saatis Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse esindaja, Riigikantselei nõunik Maris Hellrand mai keskpaigas Vene väljaandele "Euraasia Pravda" kutse Tallinna rahvusvahelisele Lennart Meri konverentsile. Päev pärast Valgevenes elava ajakirjanik Herman Napolski andmetega täidetud ankeedi tagastamist väljastati viimasele akrediteering.

Tänavune Lennart Meri konverents keskendub Euroopa ja NATO tulevikule.
© Sputnik / Юрий Абрамочкин

Napolski jõudis Eestisse 28. mail ja töötas Tallinnas toimunud Müncheni julgeolekukonverentsi korraldatud kübernõupidamisel rahulikult kaks päeva. Neljapäeval, 31. mail osales ta Tartus Lennart Meri konverentsi raames toimunud mõttetalgutel "Maailm muutuste keeriseis: kus on järgmine rinne?"

Tähelepanelikule ajakirjanikule hakkas silma suur hulk konverentsil osalevaid ameeriklasi, kes agaralt korraldajate poolt pakutaval tasuta veini ja suupisteid mekkisid. Lisaks märkas ta mitmeid tuttavaid Valgevene opositsiooni esindajaid.

Ma ei torgi kedagi, tegelen vaikselt oma asjadega

Reedel, 1. juunil alustas 12. Lennart Meri Rahvusvaheline konverents "Järgmised sada aastat" Tallinnas ametlikult oma tegevust. Tund aega pärast ürituse algust pöördus Napolski korraldajate esindaja poole, paludes tal soovitada mõnd vene keelt kõnelevat esinejat, kuna konverents oli ingliskeelne ja Valgevene ajakirjanik eesti keelt loomulikult ei osanud.

Metsvendade laul Mozarti asemel >>

Tal paluti oodata – mõne aja pärast tulid tema juurde kaks Eesti politseiametnikku ja talutasid ta konverentsihoonest välja. Pärast Napolski dokumentide kontrollimist ütles politseinik ajakirjanikule, et neil isiklikult tema suhtes kaebusi ei ole, kuid konverentsi korraldajad palusid talle öelda, et ta ei ole seal enam oodatud.

Ajakirjanik üritas helistada teda kutsunud ja akrediteeringu kinnitanud Maris Hellrandile, kuid varem temaga probleemideta vene keeles suhelnud Hellrand lülitus äkitselt inglise keelele ja ütles, et ei saa aru, mida Napolski temalt soovib. Mõne aja pärast ta vastas veel kord ajakirjaniku telefonikõnele ja teatas juba taas vene keeles, et Napolski akrediteering tühistati — keeldudes igasugustest selgitustest.

"See ei ole normaalne käitumine. Ootan selgitust — mis ei pea tingimata avalik olema — ürituse korraldajatelt, kel on kõik minu kontaktid. Ma ei ole huvitatud mingist konfliktist, nii et hoolikad katsed minuga suhtlemist vältida on üllatavad ja kurvastavad," lõpetas Herman Napolski oma loo.

Napolskil endal ei ole toimunule loogilist selgitust. Oma sõnul käitus ta konverentsil täiesti adekvaatselt ja ei jõudnud ühtki küsimust esitada. Oma kirjutistes ei ole ta kunagi kritiseerinud ei NATO sõjalis-poliitilist blokki ega ka sinna kuuluvat Eestit.

Lennart Meri konverents (inglise Lennart Meri Conference) on rahvusvaheline kõrgetasemeline igal aastal toimuv konverents, kus arutatakse Põhjamaade ja Euroopa idaosa välispoliitilisi ja julgeolekuküsimusi.

Eesti inimesed hindavad presidentidest enim Merit ja vähim Ilvest >>

Konverentsil osalevad Euroopa, USA, Venemaa ja teiste riikide riigipead, ministrid, parlamendiliikmed, rahvusvaheliste organisatsioonide juhid ja teised. Konverents on nimetatud Eesti presidendi Lennart Meri järgi. Esimene konverents toimus 2007.

12. Lennart Meri konverentsi teemaks on "Järgmised sada aastat" ning see on pühendatud Eesti 100. sünnipäevale ja vaatleb tulevikku läbi minevikuprisma. Konverents toimub 31. maist kuni 3. juunini, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

192
Tagid:
akrediteering, juurdepääs, meedialahingud, meedia, sõnavabadus, Lennart Meri konverents, Herman Napolski, Kersti Kaljulaid, Minsk, Valgevene, Eesti, Tallinn
Teema:
Arnold Meri 100. sünniaastapäev (10)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega