Таллиннские автобусы

A2 või B1: millist kategooriat on bussijuhtidel tegelikult tarvis

149
(Uuendatud 12:09 02.06.2018)
Kas bussijuhid peavad oskama eesti keelt B1-kategooria tasemel või piisab madalamast kategooriast: Keeleinspektsiooni ja ettevõtete arvamused lähevad selles küsimuses lahku.

ТАLLINN, 2. juuni — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Arvestades bussijuhtide katastroofilist nappust pakkus Eesti Autoettevõtete Liit välja idee leevendada nõudeid nende keeleoskusele, kuna eesti keelt praegu nõutaval tasemel valdavaid inimesi ei ole sugugi lihtne leida.

Praegu on bussijuhid kohustatud valdama eesti keelt vähemalt B1 tasemel ja seda kohustuslikku taset võiks liidu direktori Villem Tori arvates alandada. Ent Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk leiab, et eesti keele valdamine tasemel B1 on niigi absoluutne miinimum.

Töötukassa panustab 11 miljonit eurot keeleõppesse >>

Keelenõuete leevendamine aitab tööjõupuuduse probleemi lahendada

Maardu firma Temptrans sekretär Katerina Kloren väitis kommentaaris uudisteportaalile Sputnik Eesti, et Eesti tööjõuturul on suur puudus bussijuhtidest – see on üldlevinud mure, kuna noored inimesed ei taha selles ametis töötada (töö on keeruline, tööpäevad pikad, graafik pingeline).

Ja kuivõrd töö bussijuhina nüüdset noorsugu ei ahvatle, osutuvad sihtrühmaks mehed vanuseklassis 50+. Ning paljud neist pole suutnud omandada nõutavat keeleoskuse taset: sel ajal, kui nemad koolis käisid või teisteski õppeasutustes õppisid, ei õpetatud neile eesti keelt piisavalt.

Praeguse palgaga uusi noori bussijuhte tööle ei tule, illustreeriv foto
© Fotolia / Gourmetphotography

"Niisugusse ikka jõudnult ei suuda mehed pärast pikka ja rasket tööpäeva puhtfüüsiliselt enam eesti keele kursustel käia. Ehkki riik püüab seda küll juba igati soodustada – on olemas veebipõhised tasuta kursused, keelekohvikud, ollakse valmis töötajatele hüvitama kulutused keeleõppele. Paraku see kõik mehi ei motiveeri, nad on jõudnud teatud vanusesse ja leiavad, et neil pole seda vaja," ütles Katerina Kloren.

Dokument, mis keele valdamist vähemalt B1 tasemel, on firmas Temptrans töölevõtmisel kohustuslik tingimus. Sel põhjusel ollakse firmas sunnitud inimestele, kes tulevad end tööle vormistama, ent kellel pole eesti keele valdamist kinnitavat dokumenti, ära ütlema.

Juhul kui nõudeid kategooria osas alandataks, lisas Kloren, suureneksid märkimisväärselt võimalused tööjõu värbamiseks ning moraalselt ajendaks see töötajaid ka eesti keelt õppima: "B-kategooria eksam sooritatakse põhikooli lõpetamisel. Nüüd aga võrrelge: laps, kellel on noor aju ja kes õpib eesti keelt 9 aastat kolm-neli korda nädalas. Ja bussijuht, kelle õlul on lademes probleeme ja ka neid üheksat aastat pole tal kusagilt võtta. Täiesti ebaproportsionaalsed nõudmised potsentsiaalsetele töötajatele."

Eesti otsib võimalusi venekeelse elanikkonna integreerimiseks >>

Bussijuhtidelt nõutav eesti keele oskuse tase tuleb uuesti läbi vaadata ja see tase peaks olema veidi madalam, ütles Katerina Kloren: "B1-kategooria tähendab oskust vestlust arendada, aga bussijuhi põhiliseks ülesandeks on vedada reisijaid punktist A punkti B ja pileteid müüa, mingeid sujuvaid vestlusi pidada ei ole vaja."

Katerina Kloreniga on üldiselt solidaarne ka Tallinna Linnatranspordi AS juhatuse liige Leonid Mihhailov, kes leiab, et tuleks rakendada paindlikumat lähenemist, pidades silmas bussijuhtide teravat puudust Eestis. Keeleinspektsioon võiks Mihhailovi sõnul kontrollida vaid bussijuhi oskust oma ameti raames eesti keeles suhelda, aga mitte nõudma B1-kategooriat, mis eeldab keeleoskust palju laiemas ja universaalsemas tähenduses.

Ingliskeelne teenindus pealinnas jätab soovida, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Keeltekool on ühel nõul Keeleinspektsiooniga

Tallinna keeltekooli Atlasnet direktor Sergei Redki kinnitas aga uudisteportaalile Sputnik Eesti, et B1 on täiesti normaalne kategooria ning selle eksami sooritamine pole üldse küsimus: "Mitte mingil juhul ei tohiks kategooria olla madalam kui B1. Tegemist on sõiduteega ning teel võib ette tulla igasuguseid juhtumeid. Kui tuleb ette eriolukord (näiteks toimub avarii või tuleb ratas alt ära), siis on tarvis sõnavara, et olukord lahendada, reisijaid aidata."

Keeletase A2, selgitas Redki, võimaldab üksnes vastata kõige lihtsamatele küsimustele (mis su nimi on? Kus elad?) ja õige veidike vestelda, aga sellest bussijuhile ei piisa. Tasemelt A1 tasemele A2 jõudmiseks, lisas Redki, on suuteline pea iga inimene. Muidugi on see paljustki individuaalne, sõltub võimetest ja pühendumisest, aga poole aastaga suudab praktiliselt iga inimene ühest kategooriast teise edasi hüpata. Ehkki pisutine protsent, lisas keeltekooli direktor, ei ole siiski üldse õpivõimeline: "Õpivad kogu elu, aga keel neile külge ei hakka. Võib-olla on mäluga midagi nihu."

Investeeringud päästeametnike keeleõppesse ei andnud tulemusi >>

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti varasemalt kirjutas, kujunes eesti keele oskuse puudumine B1-kategooria kohaselt Ida-Virumaa päästekeskuses 12 töötaja vallandamise põhjuseks.

149
Tagid:
töö, keeleoskus, bussijuht, eesti keel, A2, B1, Atlasnet, Keeleinspektsioon, Eesti Autoettevõtete Liit, Temptrans, Sergei Redki, Ilmar Tomusk, Katerina Kloren, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega