Haabersti viadukt on avatud

Haabersti viadukt Tallinnas on avatud: kas liiklusummikute mure on murtud?

57
(Uuendatud 16:13 01.06.2018)
1. juunist on on Tallinna Haabersti linnaosas rajatud maanteeviadukt liikluseks avatud ja juba lähiajal on võimalik aru saada, kas selle ehitamine on liiklusummikute probleemile selles teelõigus lahenduse toonud.

TALLINN, 1. juuni — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Oma liiklusummikute poolest tuntud Haabersti ristmiku viadukti pidulik avamistseremoonia leidis aset reedel, 1. juuni hommikul. Sellest võtsid osa Tallinna linnaametnikud – linnapea Taavi Aas, tema asetäitja Kalle Klandorf, Haabersti linnaosavanem Marek Jürgenson, Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart, Tallinna kommunaalameti, ehitajate ja projekteerijate esindajad.

Tallinna Gonsiori tänav on reedest suletud >>

Avamistseremoonia puhul oli pealinna garaažidest viadukti juurde toimetatud renoveeritud, kuid selliselgi kujul nostalgiat tekitav kollane Ikarus-buss oma salongi unustamatu bensiinilõhna ja mugavate istmetega. Ungari autotööstuse toode koos tähtsate reisijatega sõitis sujuvalt üle viadukti ja sama teed pidi tagasi kogunemiskohta. Nüüd on viadukt, mille sihiks sai vabastada Haabersti piirkonna autoomanikud hommiku- ja õhtutundidel ülimalt tüütutest ummikutest, autoliikluseks avatud.

  • Мэр Таллинна Таави Аас прибыл на церемонию открытия виадука
    Tallinna linnapea Taavi Aas saabus viadukti avamistseremooniale
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Виадук Хааберсти
    Haabersti viadukt on avatud
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Виадук Хааберсти
    Haabersti viadukt on avatud
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Виадук в Хааберсти вид сверху
    Haabersti viadukt on avatud
    © Sputnik / Вадим Анцупов
1 / 4
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinna linnapea Taavi Aas saabus viadukti avamistseremooniale

Sputnik Eesti ajakirjanik küsis läheduses viibinud autojuhilt, kas viadukt aitab nüüd hommikul sujuvalt kesklinna suunas sõita ja õhtul sama kiiresti tagasi vurada. Autojuht, kes esitles ennast Dmitrina, väitis Sputnik Eestile, et eks muidugi aeg näitab, kas tal on õigus või mitte, aga antud etapil tundub talle, et lõplikult see viadukt muret ei lahenda.

"Põhiline liiklusvool tuleb Rannamäe tee poolt – Tabasalust, Tiskrest, Kakumäelt. Valgusfooride asetus, nagu ma aru sain, jääbki nõnda, nagu on. Kui oleks viadukt, mis suudaks liiklusvoo nimelt sealtkandist Paldiski maanteele läbi lasta, oleks see liikluskoormust tublisti vähendanud. Minu arvates oleks kohe, ristmikest ja valgusfooridest mööda minnes tulnud rajada viaduktide ja mahasõiduradade kompleks," ütles Dmitri, tuues eeskujuks Riia, kus tema meelest edukalt loobutakse valgusfooridest, rajades vajaliku hulga viadukte. Pahatihti, lisas Dmitri, ei aita ka auto asemel ühistranspordiga sõitmine, kuna paljudel teelõikudel seisab buss ikka üldises autodevoolus.

Haabersti remmelga säilitamine maksaks 1,5 miljonit >>

Ummikutega tuleb võidelda pidevalt ja vastavalt nende tekkimisele

Aselinnapea Kalle Klandorf selgitas kommentaaris Sputnik Eestile, et esiteks ei ole tööd veel lõppenud ja esimese asjana rajatakse linna suunas eraldi autobussirada, raha selleks on juba eraldatud. Mis puudutab Rannamõisa tee poolset ristmikku, siis võib näha, et seal ehitustööd veel kestavad, need peavad lõpule jõudma sügisel. "Kui kõik teed sellel lõigul on valmis, siis vaatame, kas ummikuid esineb või mitte. Me viisime ristmikul läbi uuringud ja need näitasid, et siin erilisi liiklusummikuid ei ole, küll aga võib neid ilmneda siit kaugemal – Taksopargi juures ja ristmikul Paldiski maantee alguses," väitis Tallinna aselinnapea.

Калле Кландорф
© Sputnik / Вадим Анцупов
Aselinnapea Kalle Klandorf

Klandorfi sõnul asuvad linnavõimud edaspidi lahendama ummikute küsimust juba neis kohtades, kus need kujunema hakkavad – ummikutemure lahendamiseks käib pidev töö, uuritakse liikluse intensiivsust. Sealhulgas on juba olemas teatud mõtted ja visandid, kuidas ummikutest Taksopargi juures ja Paldiski maantee alguses ning teistes probleemsetes kohtades, näiteks Mustamäe linnaosas Tammsaare teel, Sõpruse puiesteel ja Linnu teel jagu saada. "Juhul kui kõigil neil lõikudel otsekohe ehitamist alustada, on see samuti halb, inimestele ei meeldi. Tasapisi hakkame plaane teoks tegema ja liiklusolude parendamise poole liikuma."

Tallinn alustab kolm suuremahulist tee-ehitust >>

Haabersti ristmiku rekonstrueerimiseks on allkirjastatud töövõtuleping Nordecon Eesti AS-iga. Ehitustöödega alustati 2. mail 2017.

Ehitustööde lepinguline maksumus koos omanikujärelevalve kuludega on 20,2 miljonit eurot. Ehitustööde lõpptähtaeg on 30. augustil 2018.

57
Tagid:
autojuhid, ummik, liiklus, ristmik, viadukt, linnavalitsus, Taavi Aas, Kalle Klandorf, Haabersti, Tallinn, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega