Работа школьников в период летних каникул

Tööinspektsioon alustab alaealiste töötingimuste kontrollimist

60
(Uuendatud 12:04 30.05.2018)
Tööinspektsioon hindab sihtkontrolli käigus alla 18-aastaste töötegijate töötingimuste sobivust. Sel aastal on saabunud 358 teadet alla 15-aastase töötegija kohta.

TALLINN, 29. mai — Sputnik. Eelmisel aastal registreeriti 2848 alaealise töötamine. Alaealistega juhtus 20 tööõnnetust. Töölepinguseadus lubab töötegemisega alustada alates 7. eluaastast. 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, teatab Tööinspektsioon.

13-16-aastase koolikohustusliku alaealisega võib tööandja sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Samas keelab seadus tööandjal lubada alaealist tööle, mis ohustab tema tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.

Alaealise töölevõtmiseks ei pea enam taotlema luba >>

13-aastasega võib sõlmida töölepingu näiteks põllumajandustööde tegemiseks, abitöödeks kaubandus- või teenindusettevõttes, toitlustus- või majutusettevõttes ja teisteks töödeks, kus tööd tehes ei esine kokkupuudet noore tervist ohustavate teguritega.

Kui töö eeldab raskuste tõstmist, tuleb teada, et alla 16-aastased ei tohi käsitsi teisaldada esemeid, mis on raskemad kui viis kilo.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on noore inimese töötamisega harjutamine juba koolieas igati mõistlik. Tähele tuleb aga panna, et laste töövõime on oluliselt väiksem kui täiskasvanutel ning mida noorem on laps, seda kiiremini ta väsib.

"Noori tööle võtvad tööandjad peavad endale noorte töötamist puudutava seadusandluse hästi selgeks tegema. Nõuded ja piirangud pole seatud mitte tööandjate kiusamiseks vaid selleks, et noorte tervist säästa," ütles ta.

Lastekaitse Liit soovib kuulutada 1. juuni riigipühaks >>

"Oluline on ka lapsevanema vastutus noore töötamisel. Kutsun lapsevanemaid üles hoolikalt kaaluma, millist tööd oma lapsel teha lubate. Teie oskate erinevalt oma lapsest hinnata riske, mis pakutava tööga kaasneda võivad," lisas Maripuu.

Maripuu soovitab lapsevanematel pöörati eriti tähelepanu, kui noor soovib teha värvimistöid, töötada mööblitööstuses, põllumajanduses, autopesulates, teha siseviimistlust, koristada hotelle või lammutada vanu hooneid. Kõigi nende töödega kaasnevad kokkupuuted kemikaalide või ohtlike ainetega, mis võivad noore inimese tervist tõsiselt kahjustada.

Kasvutrendis on alaealistega juhtunud tööõnnetuste arv. Kui 2015. aastal registreeriti 10 õnnetust, siis mullu juba 20.

Enim registreeritakse tööõnnetusi majutuse ja toitlustuse valdkonnas ning kaubanduses, kus töötab kõige rohkem alaealisi. Toitlustuses juhtub enim õnnetusi toiduainete lõikurite ja viilutajatega, samuti nugadega. Kaubanduses on põhiprobleemiks samuti teravad noad ja lõikurid, aga ka kaupade kandmisel või paigutamisel viga saavad sõrmed, käed ja jalad.

Üks alaealistele keelatud töid on muruniitmine. Keelust hoolimata tööle lubatud noored on sattunud ka rasketesse õnnetustesse. Mitmel juhul on noore jalg jäänud töötava niiduki alla ning saanud lõiketerast tõsiselt kahjustada.

Viimane surmaga lõppenud tööõnnetus alaealisega jäi aastasse 2011, mil 17-aastane noormees hukkus kaevetööde käigus toimunud pinnasevaringu tõttu.

Laste töötamisel ei ole takistust, kui järgitakse seadust ning hoitakse laste tervist ja ohutust, illustratiivne foto
© Фото : Ирина Барсегян

Alates 1. juulist 2017. aastal muutus alla 15-aastaste töötajate tööle lubamise kord ning sellest ajast alates ei pea tööandja enam Tööinspektsioonile taotlust esitama.

Selle asemel tuleb 7-14-aastased töötajad töötamise registrisse kanda juba 10 tööpäeva enne nende tööle asumist, et info jõuaks Tööinspektsioonini ning menetlusega tegelev jurist jõuaks anda eelhinnangu, kas kavandatud töö on lapsele sobiv või mitte.

Käesoleval aastal on juba laekunud teated 358 noore, alla 15-aastase töötegija kohta. Tööinspektsioon nõusolekuid ei väljasta, kuid võib teha menetluse käigus ettepanekuid töökorralduse või tööülesannete muumiseks või keelata kirjeldatud tingimustel lapse tööle võtmise. Sel juhul väljastatakse tööandjale keelav otsus.

Täpsemalt saab noorte töötamise kohta lugeda portaalist Tööelu. Lisaküsimusi saab esitada aadressil jurist@ti.ee või infotelefonil 640 6000.

MTÜ Lastekaitse Liit soovib kuulutada 1. juuni riigipühaks, et lõpetada olukord, kus päeval, mis peaks olema lastel ja laste üle rõõmustamise päev, peavad põhikooli lõpetajad eksamit tegema, vahendas uudisteportaal Spuntik Eesti aprilli lõpus.

Riik hakkab toetama tööandjaid alaealiste palkamisel >>

Eesti on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis rõhutab vanemate kõrval riigi rolli lapse õiguste kaitsmisel ja arenguks vajalike tingimuste loomisel. Vananeva ja kahaneva elanikkonnaga Eestis on iga laps väärtuslik, seisab MTÜ Lastekaitse Liidu kodulehel.

60
Tagid:
töölepinguseadus, tööandja, alaealised, tingimused, seadus, töö, lapsed, noored, Tööinspektsioon, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega