Circle K tankla, illustreeriv foto

Biokütus: mida tuleb bensiini 95 ja diiselkütuse kasutajatel teada

375
(Uuendatud 18:09 21.05.2018)
Sputnik Eesti uuris välja, kas bensiini 95 võib Eestis seoses sellesse biokomponendi lisamisega endistviisi kasutada ja milliseid riske võtab endale diiselauto omanikk.

ТАLLINN, 21. mai — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Kütuse biolisandid on pannud nii mõnedki autoomanikud tõsiselt mõtlema üleminekule bensiinile 98 ja tõstnud kütuse hinda, mis siinsetes tanklates on kerkinud tasemele üle 1,3 euro liitri eest.

Nagu tanklakettide Circle K ja Alexela veebilehtedel teatatakse, on kõik Eesti kütusemüüjad alates 2018. aasta 1. maist kohustatud tooma käibele biolisandit sisaldava mootorikütuse. Eesti läheb biokütusele üle Euroopa Liidu algatusel – EL tahab sel moel vähendada keskkonna saastamist transpordisektori poolt ja hoida õhu puhtamana.

Bensiin ja diisel hakkavad sisaldama biokoostisaineid >>

Kohustuslikud muudatused on puudutanud kaht kütuseliiki kõigis Eesti tanklates: bensiini 95, mis alates maikuust sisaldab umbes 5% etanooli, ja diiselkütust, mille koostisse kuulub umbes 3,5% biodiislit. Kinnitatakse, et autotootjate kaasosalusel korraldatud erinevate uuringute kohaselt ei avalda biokomponentide lisandumine (nii diislis kui bensiinis) mootorile negatiivset mõju ja niisugust kütust saab kasutada kõigi automarkide puhul.

Palju muutub bensiiniga töötavate autode jaoks alates 2019. aasta aprillist, mil etanoolisisaldus bensiinis 95 suureneb 10%-ni. Niisugune kütus enam paljudele kasutusel olevatele transpordivahenditele ei sobi ning Eesti Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL) on koostanud nimekirja, millega autoomanikel soovitatakse hoolikalt tutvuda ja kahtluste korral pöörduda vastavasse esindusesse. Samas selgitatakse, et isegi üheainsa paagitäie tankimine bensiiniga E10 võib mootorit pöördumatult kahjustada. Vastavad autoomanikud on sunnitud üle minema bensiinile 98, mille koostis jääb endiseks, biolisanditeta.

"Diislimeestele" alternatiivi loodud ei ole. Ent ehkki biodiisli sisaldus diiselkütuses alates 2019. aasta aprillist samuti tõuseb – kuni 7%-ni, ei pruugi diiselautode omanikud muret tunda – kasvavad üksnes hinnad tanklates, kuid säärane kütus sobib endiselt kõikide diiselautode mootoritele. Kütusehindade tõusust kirjutavad nii Cirсle K kui ka Alexela veebilehed, kusjuures Alexela teatab, et suurim hinnatõus seoses biokütusele üleminekuga puudutab nimelt diiselkütust.

Riigikogu kiitis heaks biokütuse nõude >>

Kas on põhjust paanikaks

Uudisteportaal Sputnik Eesti võttis ühendust autoteenindustega, et uurida autoasjanduse meistrite arvamust biokütuse küsimustes. Nii on ühe Tallinna Lasnamäe piirkonna autoteeninduse omanik Anatoli Zubovski veendunud, et kasu biokütusest on märksa väiksem kui kahjumäär.

Bensiiniturism Venemaale avaldab negatiivset mõju Venemaa piiri ääres paiknevatele soomlaste tanklatele.
© Sputnik / Максим Богодвид

"Kõik mootorid on ülimalt kaasaegsed ja olen kindel, et võitlus mootori keskkonnasõbralikuse eest mõjub hukutavalt. Minu tuttav, autoalase kõrgharidusega inimene, ostis diiselauto ja on nüüd uuenduste pärast lausa šokis – mootoris hakkab tekkima vett ja selle toimejõud tõenäoliselt väheneb. Mispeale hakatakse rääkima, et see on tingitud väärast kasutamisest, aga ainult mitte kütusest," ütles Zubovski uudisteportaalile Sputnik Eesti. Talle jääb mulje, et kõik üleminekud biokütusele on lihtsalt kellegi lobitöö.

Muidugi, lisas Anatoli Zubovski, biokütuse kahjulikkust (kui see on olemas) mootorile aitab kinnitada vaid aeg, esimesed tulemused ja järeldused saab kokku võtta pärast kolme kuni viit kasutamisaastat. Ja alles siis, aga mitte mõne nädala pärast, saadakse tõepärased andmed: "Kui ma instituudis õppisin, tegin Žigulil katseid veega. Lisasin bensiinile kuni 10–15% vett ja kõik töötas normaalselt, silindrid osutusid isegi puhtamaks. Aga see oli ajutine efekt, kes teab, mis saanuks, kui me oleksime teinud seda näiteks pool aastat jutti."

Sputnik.Reiting: kui palju maksab bensiin Euroopas? >>

BMW klienditeenindusest kinnitati uudisteportaalile Sputnik Eesti, et kõiki BMW ja MINI automarke võib antud hetkel tankida mistahes Eesti tanklates müüdava kütusega, sama kehtib ka pärast 2019. aasta aprilli – biodiisli sisaldus diiselkütuses kuni 7% ja bioetanooli sisaldus bensiinis 95 kuni 10% on nende markide mootoritele sobilikud: "Aga kui inimene kardab või kahtleb, ei keela tal keegi üle minna bensiinile 98. Ent kui aluseks võtta tootjapoolsed nõuded, siis ei tohiks probleeme tekkida."

Euroopa krimi-struktuurid kauplevad vanade kummidega, illustreeriv foto
© Sputnik / Виталий Аньков

Autoteeninduse klientide küsimused on seni seotud olnud vaid sellega, kas Eesti tanklatest saadavat biokütust võib kasutada, millele antakse jaatav vastus. Ning ainus kaebus, ütles klienditeeninduse töötaja Aleksandr, on laekunud kliendilt, kes väitis, et kütsusekulu, nagu talle tundus, on suurenenud.

"Aga keegi ei ole ju seda kulumäära mõõtnud. Niisiis ei ole BMW omanikud senimaani kurtnud, et auto toimiks kuidagi teisiti. Inimesed on lihtsalt huvi tundnud, kas paaki tohib valada biodiislit, kui kütusepaagi korgil on kirje Biodisel maha kriipsutatud. Aga see keeld kehtib ainult sel juhul, kui biodiisli sisaldus on üle 7%, ent Eestis seda protsenti ületatud ei ole," ütles ta.

Sputnik Eesti korraldas autoparandajate ja autoomanike seas videoküsitluse. Mõned Eesti autojuhid pole mingitest biolisanditest kippu ega kõppu kuulnudki, seevastu mõned neist on asjast teadlikud, kusjuures osa küsitletuist suhtub biokütuse kasutamisse skeptiliselt ega usu eriti selle kasulikku mõju loodusele. Autoteeninduse töötajate poole aga kliendid biokütusele üleminekust tingitud probleemidega seni pöördunud ei ole.

375
Tagid:
bensiin, diisel, biokütus, kütus, ühiskond, autojuht, majandus, auto, Alexela, Circle K, EL, Eesti
Teema:
Biolisanditega kütus (11)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega