Illustreeriv foto

EL tippkohtumine nimetas president Trumpi Euroopa vaenlaseks

70
Niikaua, kui Euroopal on selline "sõber", nagu president Donald Trump, pole talle mingeid vaenlasi vaja, ütles Euroopa Nõukogu juht Donald Tusk EL tippkohtumise eelõhtul Sofias.

TALLINN, 18. mai — Sputnik, Aleksei Toom. Bulgaaria pealinnas toimunud EL tippkohtumise esimene päev omandas teatud Ameerika-vastase kõrvalmaigu suuresti tänu Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuskile, kes ütles, et USA president Trump tegutseb Euroopas pigem kui vaenlane, mitte kui liitlane. EL riikide valitsusjuhid töötasid Sofias välja ühist seisukohta vastasseisuks Washingtoniga, sealhulgas Iraani tuumaleppe küsimuses.

"Võib öelda, et sellise sõbraga, nagu Donald Trump, ei ole Euroopale mingeid vaenlasi vaja," kirjutas Euroopa Ülemkogu president Tusk oma Twitteri kontol.

​Lisaks tuumaleppe nurjamise katsetele ja Euroopa ettevõtete ähvardamisele, süüdistab Euroopa Liit Trumpi kavatsuses kehtestada Euroopa metallidele kõrgemad importtollimaksud.

Euroopa Liit toetab Iraani tuumalepingut>>

Euroopa liidrid leppisid kokku ühises vastasseisus USAga Iraani "tuumaleppe" küsimuses. Euroopa jätkab normaalsed suhted Teheraniga, niikaua, kui ta täidab 2015. aastal sõlmitud kollektiivlepet tuumarelvade programmist loobumise kohta.

Mai alguses viis president Donald Trump Tuski sõnul oma tavapärase "kapriisse enesekindlusega" oma riigi sellest kokkuleppest välja.

Euroopa ettevõtetel on kästud peatada sanktsioonide ja trahvide ähvardusel kogu äritegevus oma Iraani partneritega.

Euroopa on vastasseisuks USAga valmis

Trumpi kingitus — mida annab USA väljumine Iraani tuumaleppest Venemaale>>

Eesti peaminister ja Keskerakonna liider Jüri Ratas tervitab EL ühise seisukoha saavutamist Iraani tuumaleppe küsimuses, millest USA ühepoolselt taganes. Eesti peaminister räägib samuti Euroopa, järelikult ka Eesti ettevõtete kaitsemeetmetest Washingtoni võimalike karistuste eest ärisuhete pärast Iraani partneritega. See tähendab, et Tallinn on valmis selgesõnaliseks ja avatud vastasseisuks USA administratsiooniga.

Teadaolevalt ei ole ühelgi Eesti firmal Iraanis (kuigi iraanlased ostsid börsilt pisut Eesti teravilja ja müüsid veidi naftasaadusi) ärisidemeid, kuid oluline on, et Tallinn on selgelt ja ühemõtteliselt välja öelnud, kelle poolele ta selles Euroopa ja Ameerika vahelises konfliktis asub.

Võibolla Eesti valitsus ei sooviks selles konfliktis üldse poolt valida, kuid EL ja USA vastuolu on jõudnud sellisele tasemele, kus neutraalsust säilitada ei ole lihtsalt enam võimalik, sest see põhjustaks ebameeldivusi, mille Brüssel võib hõlpsalt Balti või teistele Ida-Euroopa liikmesriikidele korraldada. Kes maksab, see tellib ka muusika.

Vahepeal sõitis minister Mikser Washingtoni

Võib-olla see kummaline Eesti, Läti ja Leedu välisministrite kollektiivne Washingtoni külastus, kus ei kohtuta isegi mitte oma kolleegi välisministri, vaid president Trumpi nõunikuga, kujutab endast teatud lojaalsuse demonstreerimise katset, mingit omapärast käiku vastukaaluks ELi tippkohtumisele Sofias, millega Washingtoni kohtumine ajaliselt kokku langes.

Euroopa mõistis hukka Trumpi taganemise Iraaniga tuumakokkuleppe sõlmimisest>>

Ometi jääb mulje, et Eesti välisminister, sotsiaaldemokraat Sven Mikser elab mingit oma, valitsuskoalitsioonist eraldi elu.

"Peaasi, et Iraan tuumarelva ei omandaks," korrutas Mikser Washingtoni visiidi ajal peaaegu mõttetuseni lepitusfraasi, mille ta oli külge harjutanud juba Saudi Araabia visiidil, mis langes ajaliselt kokku president Trumpi teatega loobumisest osalemisest tuumaleppes.

Merkel: Euroopa ei saa kaitse vallas USA-le loota>>

Mikseriga on võimatu vaielda, sest tema mõte on lihtne — jah, tõepoolest, peaasi, et päike paistaks, poleks sõda ja Iraanil, kes elab nominaalselt šariaadi seaduste järgi, poleks tuumarelva. Kuid Mikser lausungid vajaksid ilmselt täiendamist. Ütleme, "ja seetõttu on vajalik tuumalepe säilitada", või siis vastupidi, "president Trumpil on õigus, põrgusse see tuumalepe, tuleb suurendada survet Iraanile."

Euroopa loob kiirkorras armeed — kaotajateks jäävad Ida-Euroopa riigid>>

Minister Mikseril on loomulikult meeles, et Eesti kulutab USA ustava liitlasena NATOs, riigikaitseks isegi rohkem kui 2% sisemajanduse koguproduktist, et riik unistab USA vägede alalisest kohalolekust oma pinnal, sest ainult ühiste jõupingutustega, sealhulgas sanktsioonide poliitikaga on võimalik "Venemaast lähtuvat ohtu" heidutada.

70
Tagid:
tuumaleppe, Donald Tusk, Donald Trump, Sven Mikser, Jüri Ratas, Iraan, USA, Euroopa Liit, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega