Mullune ilm mõjutas Eesti väikejärvede kalastikku, illustreeriv foto

Mullune ilm mõjutas Eesti väikejärvede kalastikku

150
(Uuendatud 15:18 15.05.2018)
Katsepüügid kaheksast väikejärvest pakkusid nii lootust andvaid avastusi kui pettumusi, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste tehtud väikejärvede kalastiku uuringust.

TALLINN, 15. mai — Sputnik. "Meie kalavarudest räägitakse tihti tuntumate ja suuremate veekogude näitel, kuid väiksemad järved võivad peita suurimaid aardeid. Kui võtta arvesse, et meil on ligikaudu 2800 järve, millest selle projekti raames on uuritud umbes 220, siis see ei moodusta veel kümmet protsentigi," rõhutas Kiisler juba 1995. aastast alustatud iga-aastaste uuringute vajalikkust, teatab Keskkonnaministeerium.

Püüdsid kala? Anna aru! >>

Keskkonnaministeeriumi tellimusel tehtud uuringu eesmärk on uurida kalavarude seisundit sellistes Eesti väikesiseveekogudes, kus on lubatud nii kutseline kui ka harrastuslik kalapüük nakkevõrkudega, aga ka ainult harrastuslik kalapüük õngpüünistega.

2017. aastal tehti ihtüoloogilised välitööd kuuel looduslikul järvel ja kahel tehisveekogul – Viljandi linnas asuval Paala paisjärvel ja Soodla veehoidlal. Esmakordselt uuriti Paala paisjärve ja Karula järve, mis mõlemad suubuvad Viljandi järve.

Läti parima sprotitootja kahjusumma on kahekordistunud, illustreeriv foto
© Sputnik / Игорь Зарембо

Juba ka varem korduvalt uuritud Endla, Kahala, Kaisma ja Otepää Valgjärve seob see, et nad on ühed meie parimad linaskipüügiveekogud. Saadjärve eripära seisneb selles, et tema hüdromorfomeetria ja veekeemia on sarnane tüüpilistele Soome järvedele ja samuti on seal säilinud peipsi siia ja rääbise elupaigad.

Kokkuvõte uuritud järvedest

Endla järve tuntakse kui meie parimaid linaskijärvi. Vaatamata püügisurvele on linaski arvukus jäänud varasemaga võrreldes samaks. Katsepüükide käigus saadi sealt kätte kokku 8 liiki, peale linaski oli arvukamalt ka haugi ning kevadel ja sügisel püütavat säinast.

Põlvamaal asuv Otepää Valgjärv on samuti arvestatav linaskijärv, samas on siin võimalik tabada suuri ahvenaid. Üldse püüti Otepää Valgjärvest 8 eri liiki kalu. Praegu on oluliseks püügikalaks linask, kellele see taimestikurikas rohketoiteline veekogu hästi sobib. Haugi arvukus on viimasel ajal vähenenud ning kui ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu see ei suurene, siis võiks teadlaste hinnangul lähiaastatel järve asustada ettekasvatatud kalu.

Eesti kalatootja rõõmustab Venemaa turule naasmise üle >>

Viljandimaal asuvast Karula järvest tegid teadlased katsepüüke selle uuringu raames esmakordselt ning kogesid mõningast pettumust. Järve sügavamates veekihtides puudub hapnik ja kalad liiguvad vaid kaldavööndis ja vee pinna ülakihis. Sellistes tingimustes ei sobi see veekogu enam kohale, keda siia alles hiljuti noorjärkudena asustati. Samuti ei loo see teistelegi liikidele häid tingimusi. Järvest püüti 10 liiki kalu, arvukamad liigid on särg, nurg ja roosärg.

Paala paisjärv Viljandis on küll väike, aga tulemustelt tubli veekogu, kust püüti 9 kalaliiki. Lühikese ajalooga paisjärve iseloomustab kerge juurdepääsetavus ning sealt on võimalik püüda ahvenat, haugi, latikat ja linaskit. Püügipaiga valikul on Paala järves eelistatud ujumispaiga poolne piirkond, samas väldib kala väljavoolu akvatooriumi. Võimalik, et paisjärve asutakse lähiaastatel puhastama, mis mõjutab kalastiku edasist käekäiku positiivselt.

Sügav Saadjärv on elupaigaks meie siiglastele. Katsepüükide järgi on rääbise ja peipsi siia varud hetkel rahuldaval tasemel. Mõlemat liiki püütakse ja ka noorjärgud on olemas. Samuti on koelmutel liikumas latikad. Püügikaladeks on Saadjärves ka angerjas, haug ja linask, nii kutselistele kui ka harrastuspüüdjatele. Allveepüüdjate eelistatuimaks saakkalaks on tõusnud linask.

Kalanädal innustab kodumaist kala sööma, illustratiivne foto
© Sputnik / Елена Чепинога

Kaisma järv Pärnumaal on meie mandriosa kolme olulisema linaskijärve hulgas ning katsepüügid vaid kinnitasid linaskite elujõulisust seal. Praegu on püügis 42-48 sentimeetri pikkused linaskid ja ka järelkasvav püügivaru täiendus on olemas. Haugi arvukus on Kaisma järvel viimastel aastatel vähenenud.

Harjumaal asuvad Kahala järvel ja Soodla veehoidlal toimub nii kutseline kui ka harrastuslik kalapüük nakkevõrkudega. Esimest ohustavad karmidest talvedest tingitud ummuksisse jäämised. Õnneks on ilm viimastel aastale järve soosinud, mis on aidanud kalastikul kosuda ja stabiliseeruda. Kahala järvest püüti kokku 7 kalaliiki, neist arvukamad ja tugevamad oli linaski, haugi ja hõbekogre populatsioonid. Soodla veehoidlas tehtud katsepoüügid andsid 2010. aastaga võrreldes kesisemaid tulemusi. Katsepüükide saakides oli 6 kalaliiki, esmakordselt püüti ka roosärge.

Täismahus uuringuga saab tutvuda siin.

28. aprillil toimus teine üle-eestiline avatud kalasadamate päev. 23 sadamat kutsusid endale külla, et tutvustada kalandust ja kalasadamate igapäevaelu, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Avatud kalasadamate päeval sai tutvuda sadamatega nii väljast- kui ka seestpoolt. Kalasadamates sai maitsta kohalikku kalatoitu, osta kaasa värsket kala ja kalatooteid ning võtta osa kogupereüritusest.

Avatud kalasadamate päeva külastas 25 000 kalasõpra >>

Tallinnas toimub suvel Läänemere strateegia aastafoorum, vahendas uudiseportaal Sputnik Eesti. Euroopa Liidu Läänemere strateegia üheksas aastafoorum toimub 4.–5. juunil Tallinnas Kultuurikatlas, kuhu oodatakse ligi 700 osalejat Eestist ja Euroopast. Aastafoorumi peamine teema on Läänemere piirkond pärast aastat 2020.

150
Tagid:
uuring, ilm, kala, järv, väikejärv, Eesti Maaülikool, Keskkonnaministeerium, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega