Mullune ilm mõjutas Eesti väikejärvede kalastikku, illustreeriv foto

Mullune ilm mõjutas Eesti väikejärvede kalastikku

23
(Uuendatud 15:18 15.05.2018)
Katsepüügid kaheksast väikejärvest pakkusid nii lootust andvaid avastusi kui pettumusi, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste tehtud väikejärvede kalastiku uuringust.

TALLINN, 15. mai — Sputnik. "Meie kalavarudest räägitakse tihti tuntumate ja suuremate veekogude näitel, kuid väiksemad järved võivad peita suurimaid aardeid. Kui võtta arvesse, et meil on ligikaudu 2800 järve, millest selle projekti raames on uuritud umbes 220, siis see ei moodusta veel kümmet protsentigi," rõhutas Kiisler juba 1995. aastast alustatud iga-aastaste uuringute vajalikkust, teatab Keskkonnaministeerium.

Püüdsid kala? Anna aru! >>

Keskkonnaministeeriumi tellimusel tehtud uuringu eesmärk on uurida kalavarude seisundit sellistes Eesti väikesiseveekogudes, kus on lubatud nii kutseline kui ka harrastuslik kalapüük nakkevõrkudega, aga ka ainult harrastuslik kalapüük õngpüünistega.

2017. aastal tehti ihtüoloogilised välitööd kuuel looduslikul järvel ja kahel tehisveekogul – Viljandi linnas asuval Paala paisjärvel ja Soodla veehoidlal. Esmakordselt uuriti Paala paisjärve ja Karula järve, mis mõlemad suubuvad Viljandi järve.

Läti parima sprotitootja kahjusumma on kahekordistunud, illustreeriv foto
© Sputnik / Игорь Зарембо

Juba ka varem korduvalt uuritud Endla, Kahala, Kaisma ja Otepää Valgjärve seob see, et nad on ühed meie parimad linaskipüügiveekogud. Saadjärve eripära seisneb selles, et tema hüdromorfomeetria ja veekeemia on sarnane tüüpilistele Soome järvedele ja samuti on seal säilinud peipsi siia ja rääbise elupaigad.

Kokkuvõte uuritud järvedest

Endla järve tuntakse kui meie parimaid linaskijärvi. Vaatamata püügisurvele on linaski arvukus jäänud varasemaga võrreldes samaks. Katsepüükide käigus saadi sealt kätte kokku 8 liiki, peale linaski oli arvukamalt ka haugi ning kevadel ja sügisel püütavat säinast.

Põlvamaal asuv Otepää Valgjärv on samuti arvestatav linaskijärv, samas on siin võimalik tabada suuri ahvenaid. Üldse püüti Otepää Valgjärvest 8 eri liiki kalu. Praegu on oluliseks püügikalaks linask, kellele see taimestikurikas rohketoiteline veekogu hästi sobib. Haugi arvukus on viimasel ajal vähenenud ning kui ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu see ei suurene, siis võiks teadlaste hinnangul lähiaastatel järve asustada ettekasvatatud kalu.

Eesti kalatootja rõõmustab Venemaa turule naasmise üle >>

Viljandimaal asuvast Karula järvest tegid teadlased katsepüüke selle uuringu raames esmakordselt ning kogesid mõningast pettumust. Järve sügavamates veekihtides puudub hapnik ja kalad liiguvad vaid kaldavööndis ja vee pinna ülakihis. Sellistes tingimustes ei sobi see veekogu enam kohale, keda siia alles hiljuti noorjärkudena asustati. Samuti ei loo see teistelegi liikidele häid tingimusi. Järvest püüti 10 liiki kalu, arvukamad liigid on särg, nurg ja roosärg.

Paala paisjärv Viljandis on küll väike, aga tulemustelt tubli veekogu, kust püüti 9 kalaliiki. Lühikese ajalooga paisjärve iseloomustab kerge juurdepääsetavus ning sealt on võimalik püüda ahvenat, haugi, latikat ja linaskit. Püügipaiga valikul on Paala järves eelistatud ujumispaiga poolne piirkond, samas väldib kala väljavoolu akvatooriumi. Võimalik, et paisjärve asutakse lähiaastatel puhastama, mis mõjutab kalastiku edasist käekäiku positiivselt.

Sügav Saadjärv on elupaigaks meie siiglastele. Katsepüükide järgi on rääbise ja peipsi siia varud hetkel rahuldaval tasemel. Mõlemat liiki püütakse ja ka noorjärgud on olemas. Samuti on koelmutel liikumas latikad. Püügikaladeks on Saadjärves ka angerjas, haug ja linask, nii kutselistele kui ka harrastuspüüdjatele. Allveepüüdjate eelistatuimaks saakkalaks on tõusnud linask.

Kalanädal innustab kodumaist kala sööma, illustratiivne foto
© Sputnik / Елена Чепинога

Kaisma järv Pärnumaal on meie mandriosa kolme olulisema linaskijärve hulgas ning katsepüügid vaid kinnitasid linaskite elujõulisust seal. Praegu on püügis 42-48 sentimeetri pikkused linaskid ja ka järelkasvav püügivaru täiendus on olemas. Haugi arvukus on Kaisma järvel viimastel aastatel vähenenud.

Harjumaal asuvad Kahala järvel ja Soodla veehoidlal toimub nii kutseline kui ka harrastuslik kalapüük nakkevõrkudega. Esimest ohustavad karmidest talvedest tingitud ummuksisse jäämised. Õnneks on ilm viimastel aastale järve soosinud, mis on aidanud kalastikul kosuda ja stabiliseeruda. Kahala järvest püüti kokku 7 kalaliiki, neist arvukamad ja tugevamad oli linaski, haugi ja hõbekogre populatsioonid. Soodla veehoidlas tehtud katsepoüügid andsid 2010. aastaga võrreldes kesisemaid tulemusi. Katsepüükide saakides oli 6 kalaliiki, esmakordselt püüti ka roosärge.

Täismahus uuringuga saab tutvuda siin.

28. aprillil toimus teine üle-eestiline avatud kalasadamate päev. 23 sadamat kutsusid endale külla, et tutvustada kalandust ja kalasadamate igapäevaelu, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Avatud kalasadamate päeval sai tutvuda sadamatega nii väljast- kui ka seestpoolt. Kalasadamates sai maitsta kohalikku kalatoitu, osta kaasa värsket kala ja kalatooteid ning võtta osa kogupereüritusest.

Avatud kalasadamate päeva külastas 25 000 kalasõpra >>

Tallinnas toimub suvel Läänemere strateegia aastafoorum, vahendas uudiseportaal Sputnik Eesti. Euroopa Liidu Läänemere strateegia üheksas aastafoorum toimub 4.–5. juunil Tallinnas Kultuurikatlas, kuhu oodatakse ligi 700 osalejat Eestist ja Euroopast. Aastafoorumi peamine teema on Läänemere piirkond pärast aastat 2020.

23
Tagid:
uuring, ilm, kala, järv, väikejärv, Eesti Maaülikool, Keskkonnaministeerium, Eesti