Teisipäeval tähistatakse taas Tallinna päeva

Tallinna päeva saabusid tähistama Riia ja Vilniuse linnapead

36
(Uuendatud 23:17 14.05.2018)
Tallinna päeva saabusid tähistama Riia linnapea Nils Ušakovs ja Vilniuse linnapea Remigijus Šimašius.

TALLINN, 14. mai — Sputnik. Täna hommikul Tallinna saabunud Vilniuse linnapea Remigijus Šimašius tutvus Ülemiste City arengu ning Kultuurikatlaga, teatas Tallinna linnavalitsus. Šimašiuse võttis vastu linnapea Taavi Aas, kellega tuli jutuks Tallinna tasuta ühistranspordi korraldus, mis on praegu Vilniuses tõusnud kohalikuks aruteluküsimuseks. Ühtlasi testis Vilniuse linnapea Tallinna ühistranspordi toimimist, sõites Ülemistelt kesklinna trammiga number 4.

Tervituskõne pidasid Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas ja heerold Jüri Kuuskemaa (esineja)
© Sputnik / Вадим Анцупов

Täna õhtul saabus Tallinna ka Riia linnapea Nils Ušakovs. Koos Vilniuse linnajuhiga võtavad nad osa homsest Tallinna päevast, millega tähistatakse Tallinnale linnaõiguste andmist 15. mail 1248. aastal.

Teisipäeval tähistatakse taas Tallinna päeva >>

Kell 15.45 toimus Tallinna linnavalitsuse istungite saalis (Vabaduse väljak 7, 4. korrus) Tallinna, Riia ja Vilniuse linnapeade pressibriifing. Võõrustajaid esindasid briifingul Tallinna linnapea Taavi Aas ja Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart.

Teisipäeval, 15. mail tähistatakse taas Tallinna päeva. Päeva juhatab sisse peaminister Jüri Ratase ja Tallinna linnapea Taavi Aasa sümboolne kohtumine kell 9 Lühikese jala väravatorni juures, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kell 9.30 kogunevad raekotta pidulikule istungile Tallinna aukodanikud, ühtlasi antakse pidulikul istungil vapi- ja teenetemärgid üle tänavu selle tunnustuse osaliseks saanutele.

Linnapea Taavi Aas kuulutab linna pidupäeva linnarahva osavõtul pidulikult avatuks tavapäraselt Raekoja platsil kell 12. Mitmesuguseid pidupäevaga seotud ettevõtmisi jagub kogu päevaks ja üle linna.

Tallinn valmistub pidupäevaks >>

Vabaduse väljakul avatakse vabaõhu-fotonäitus "Enne ja nüüd", kus on eksponeeritud Tallinna tuntud paigad 100 aastat tagasi ja tänapäeval — fotonäitus kõrvutab sajanditagused arhiivifotod tänapäevaste kaadritega. Tegemist on pealinna kingitusega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Tallinna päeva kava kavaga saab tutvuda siin.

Tegusad noored panustavad Tallinna päeva programmi

Tallinna päeva noorteprogrammi on oma panuse andnud ka noored, kelle kaasabil on toimumas nii hommikuorienteerumine, inspireeriv fotoretk Lasnamäel, elamusterohke kultuuriralli pealinna suuremates kultuuriasutustes kui ka noortebändide kontsert Vabaduse väljakul. Üritused algavad juba hommikul kell 9 hommikul ja vältavad õhtuni välja, seisab linnavalitsuse kodulehel

Peaminister Jüri Ratas avas eile Tallinna päeva, mis sel aastal on pühendatud noortele ja kannab pealkirja Noored pildis
© Фото : Ирина Барсегян

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on lisaks tänavusele põnevale noorteprogrammile eriti rõõmustav see, et Tallinna päeva korraldusmeeskonnas on kaasa löömas mitmeid aktiivseid ja tegusaid noori.

"Soovime Tallinna päeval ikka ka noori pildil hoida ja suuresti tänu aktiivsetele noortele endile toimub see ka sellel aastal. Kõik üritused, mis Tallinna päeva programmis on noortele suunatud, on noorte endi panusel ka sündinud — alates ideest korralduseni välja. Loodan siiralt, et selline aktiivselt noori kaasav praktika, mis rikastab oluliselt linnaelu ja —ruumi, jätkub meil ka edaspidi," tutvustas abilinnapea.

Tallinna linnapea umbusaldamine kukkus läbi >>

Tallinna päev 2017 keskendus samuti noortele. Nii toimus mullu Tallinna päeval esmakordselt Tallinna tantsupidu "Linnalend" Tondiraba Jäähallis, Eesti youtuber'ite flash mob ja noortebändide kontsert Vabaduse väljakul, aga ka palju muud põnevat üle kogu linn, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

36
Tagid:
ühiskond, kontsert, näitus, Tallinna päev, linnavalitsus, Remigijus Šimašius, Nils Ušakovs, Mihhail Kõlvart, Taavi Aas, Jüri Ratas, Vilnius, Leedu, Läti, Eesti, Riia
Teema:
Tallinna uudised (327)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega