Tarkus. Illustreeriv foto

Eestil tuleb jälle valida Euroopa ja Ameerika vahel

90
(Uuendatud 13:24 11.05.2018)
Eesti välisminister Sven Mikser viibis EL ja USA suhete teravnemise hetkel Iraani tuumaleppe pärast visiidil Saudi Araabias, mis võimaldas tal kommentaaridest targu hoiduda.

TALLINN, 9. mai — Sputnik, Aleksei Toom. Eesti valitsusel tuleb taas valida Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel seoses nende konfliktiga Iraani tuumakokkuleppe pärast.

Washington teatas 8. mail riigi lahkumisest 2015. aastal sõlmitud JCPoA kokkuleppest, mis kutsus esile Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi terava vastureaktsiooni.

Eesti valitsus ei ole käesoleva materjali ettevalmistamise ajaks veel enda positsiooni selles uues EL ja USA vahelises välispoliitilises konfliktis määratlenud ega olukorda kuidagi kommenteerinud.

Välisministeeriumi pressiteenistusest teatati, et välisminister Sven Mikser on praegu visiidil Saudi Araabias, kus ta arutab "kahepoolseid suhteid ja võimalusi majanduskoostöö laiendamiseks".

Euroopa mõistis hukka Trumpi taganemise Iraaniga tuumakokkuleppe sõlmimisest>>

On täiesti arusaadav, et Mikseril ei ole diplomaatilist protokolli silmas pidades eriti mugav rääkida šiiitlikust Iraanist, viibides parasjagu külas tema peamise vaenlase juures sunniitlikus Saudi Araabias ja see on väga mugav ettekääne ajapikenduseks.

Eesti Euroopa liitlaste ja tema "peamise julgeolekugarandi" USA vaheliste vastuolude hulk on viimase aasta jooksul märgatavalt kasvanud, seades nii Eesti, kui ka teised Balti riigid raske valiku ette.

Varem, oktoobris 2016 Luksemburgis toimunud "tuumatehingu" küsimuses ELi positsiooni väljatöötamise alasel kohtumisel Euroopa kolleegidega väljendas Sven Mikser nõusolekut Brüsseli seisukohaga vajadusest säilitada JCPoA kokkulepe Iraaniga ning jätkata dialoogi USA-ga.

Euroopa ei luba USA-l kokkuleppeid murda

Teisipäeval, 8. mail teatas President Trump, teiste hulgas ka agentuuri Reuters andmetel, et tema riik tühistab 2015. aasta "tuumalepingu", mille kohaselt Iraan loobus tuumarelvade programmist vastutasuna ulatuslike majandussanktsioonide kaotamise ja talle õiguse tagamise eest oma naftaga kaubelda.

Valge Maja otsus põhjustas ägeda reaktsiooni Euroopas, kes pidas USA sellist sammu avalikuks kõrvakiiluks USA peamistele Euroopa liitlastele, sest nad on lepingu Iraaniga 5 + 1 formaadis (ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriigid: USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia ja Prantsusmaa, pluss Saksamaa) samuti allkirjastanud.

Niisiis Lääne-Euroopa pealinnad pidasid USA president Donald Trumpi ühepoolset otsust väljuda "tuumaleppest" Iraaniga kõrvakiiluks nende rahvusvahelisele autoriteedile. Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi liidrid allkirjastasid ühisavalduse, teatades selles, et nad ei kavatse järgida Washingtoni eeskuju ega jaga tema seisukohta.

"Kahetsuse ja murega võtame, meie, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi liidrid, teadmiseks USA president Donald Trump'i otsuse USA taganemise kohta Ühisest komplekstegevuskavast (JCPoA — toim.)," öeldakse Emmanuel Macroni, Angela Merkeli ja Theresa May ühisavalduses, "Rõhutame üheskoos meie vankumatut pühendumust JCPoA-le. See lepe on meie ühise julgeoleku jaoks oluline."

JCPoA-st tulenevaid kohustusi, peab kinni kehtestatud piirangutest ja tema poolt allkirjastatud leppe tingimustest, öeldakse Euroopa "raskekaallaste" ühisavalduses. EL välissuhtlusteenistuse juht Federica Mogherini märkis, et tuumalepe Iraaniga ei ole kahepoolne leping Iraaniga ja ükski riik ei saa seda ühepoolselt nurjata.

Putin, Rouhani ja Erdogan plaanivad tulevikku, Trump valmistub põgenemiseks>>

Käsk on ära lõpetada kõik ärid Iraaniga

Otsustades Eesti välisministeeriumi nappide teadete põhjal suhetest Iraaniga, oli Tallinn majandussidemete arendamisest Teheraniga huvitatud, mida rõhutas Sven Mikseri eelkäija minister Marina Kaljurand oma visiidil ajal Iraani aprillis 2016. Oma hiljutise vastuvisiidi käigus väljendasid minister Mahmoud Vaez ja teda saatvad kaasmaalastest ärimehed huvi Eesti ID-kaardi süsteemi ja e-valitsus vastu.

Teadaolevalt kaugemale ühiste huvide väljendamisest ei ole asjad läinud, pole infot ühegi Eesti ettevõtte tegutsemise kohta Iraanis.

Seega USA nõue lõpetada majandussanktsioonide ähvardusel kuue kuu jooksul kõik ärisidemed Iraani partneritega Eestit ei puuduta.

Kuni leppe allakirjutamiseni 2015. aastal pidas USA rangelt kinni oma siseriiklikust seadusandlusest, mis kehtestas võimaluse välismaa ettevõtete, äriühingute, pankade ja üksikisikute karistamiseks Iraaniga suhtlemise eest.

Esialgu on raske öelda, kuidas käituvad London, Pariis ja Berliin, kui USA hakkab taas karistama Euroopa ettevõtteid ja nendega seotud panku tehingute eest Iraani partneritega. Kuna kõik naftatehingud tehakse dollarites, siis on ameeriklastel, tänu nende loodud rahvusliku valuuta pankadevahelise liikumise kontrollimehhanismile võimalik peaaegu täielikult kontrollida Iraani väliskaubandust.

90
Tagid:
tuumakokkuleppe, Sven Mikser, Euroopa Liit, Iraan, Eesti, USA