Tarkus. Illustreeriv foto

Eestil tuleb jälle valida Euroopa ja Ameerika vahel

99
(Uuendatud 13:24 11.05.2018)
Eesti välisminister Sven Mikser viibis EL ja USA suhete teravnemise hetkel Iraani tuumaleppe pärast visiidil Saudi Araabias, mis võimaldas tal kommentaaridest targu hoiduda.

TALLINN, 9. mai — Sputnik, Aleksei Toom. Eesti valitsusel tuleb taas valida Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel seoses nende konfliktiga Iraani tuumakokkuleppe pärast.

Washington teatas 8. mail riigi lahkumisest 2015. aastal sõlmitud JCPoA kokkuleppest, mis kutsus esile Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi terava vastureaktsiooni.

Eesti valitsus ei ole käesoleva materjali ettevalmistamise ajaks veel enda positsiooni selles uues EL ja USA vahelises välispoliitilises konfliktis määratlenud ega olukorda kuidagi kommenteerinud.

Välisministeeriumi pressiteenistusest teatati, et välisminister Sven Mikser on praegu visiidil Saudi Araabias, kus ta arutab "kahepoolseid suhteid ja võimalusi majanduskoostöö laiendamiseks".

Euroopa mõistis hukka Trumpi taganemise Iraaniga tuumakokkuleppe sõlmimisest>>

On täiesti arusaadav, et Mikseril ei ole diplomaatilist protokolli silmas pidades eriti mugav rääkida šiiitlikust Iraanist, viibides parasjagu külas tema peamise vaenlase juures sunniitlikus Saudi Araabias ja see on väga mugav ettekääne ajapikenduseks.

Eesti Euroopa liitlaste ja tema "peamise julgeolekugarandi" USA vaheliste vastuolude hulk on viimase aasta jooksul märgatavalt kasvanud, seades nii Eesti, kui ka teised Balti riigid raske valiku ette.

Varem, oktoobris 2016 Luksemburgis toimunud "tuumatehingu" küsimuses ELi positsiooni väljatöötamise alasel kohtumisel Euroopa kolleegidega väljendas Sven Mikser nõusolekut Brüsseli seisukohaga vajadusest säilitada JCPoA kokkulepe Iraaniga ning jätkata dialoogi USA-ga.

Euroopa ei luba USA-l kokkuleppeid murda

Teisipäeval, 8. mail teatas President Trump, teiste hulgas ka agentuuri Reuters andmetel, et tema riik tühistab 2015. aasta "tuumalepingu", mille kohaselt Iraan loobus tuumarelvade programmist vastutasuna ulatuslike majandussanktsioonide kaotamise ja talle õiguse tagamise eest oma naftaga kaubelda.

Valge Maja otsus põhjustas ägeda reaktsiooni Euroopas, kes pidas USA sellist sammu avalikuks kõrvakiiluks USA peamistele Euroopa liitlastele, sest nad on lepingu Iraaniga 5 + 1 formaadis (ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriigid: USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia ja Prantsusmaa, pluss Saksamaa) samuti allkirjastanud.

Niisiis Lääne-Euroopa pealinnad pidasid USA president Donald Trumpi ühepoolset otsust väljuda "tuumaleppest" Iraaniga kõrvakiiluks nende rahvusvahelisele autoriteedile. Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi liidrid allkirjastasid ühisavalduse, teatades selles, et nad ei kavatse järgida Washingtoni eeskuju ega jaga tema seisukohta.

"Kahetsuse ja murega võtame, meie, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi liidrid, teadmiseks USA president Donald Trump'i otsuse USA taganemise kohta Ühisest komplekstegevuskavast (JCPoA — toim.)," öeldakse Emmanuel Macroni, Angela Merkeli ja Theresa May ühisavalduses, "Rõhutame üheskoos meie vankumatut pühendumust JCPoA-le. See lepe on meie ühise julgeoleku jaoks oluline."

JCPoA-st tulenevaid kohustusi, peab kinni kehtestatud piirangutest ja tema poolt allkirjastatud leppe tingimustest, öeldakse Euroopa "raskekaallaste" ühisavalduses. EL välissuhtlusteenistuse juht Federica Mogherini märkis, et tuumalepe Iraaniga ei ole kahepoolne leping Iraaniga ja ükski riik ei saa seda ühepoolselt nurjata.

Putin, Rouhani ja Erdogan plaanivad tulevikku, Trump valmistub põgenemiseks>>

Käsk on ära lõpetada kõik ärid Iraaniga

Otsustades Eesti välisministeeriumi nappide teadete põhjal suhetest Iraaniga, oli Tallinn majandussidemete arendamisest Teheraniga huvitatud, mida rõhutas Sven Mikseri eelkäija minister Marina Kaljurand oma visiidil ajal Iraani aprillis 2016. Oma hiljutise vastuvisiidi käigus väljendasid minister Mahmoud Vaez ja teda saatvad kaasmaalastest ärimehed huvi Eesti ID-kaardi süsteemi ja e-valitsus vastu.

Teadaolevalt kaugemale ühiste huvide väljendamisest ei ole asjad läinud, pole infot ühegi Eesti ettevõtte tegutsemise kohta Iraanis.

Seega USA nõue lõpetada majandussanktsioonide ähvardusel kuue kuu jooksul kõik ärisidemed Iraani partneritega Eestit ei puuduta.

Kuni leppe allakirjutamiseni 2015. aastal pidas USA rangelt kinni oma siseriiklikust seadusandlusest, mis kehtestas võimaluse välismaa ettevõtete, äriühingute, pankade ja üksikisikute karistamiseks Iraaniga suhtlemise eest.

Esialgu on raske öelda, kuidas käituvad London, Pariis ja Berliin, kui USA hakkab taas karistama Euroopa ettevõtteid ja nendega seotud panku tehingute eest Iraani partneritega. Kuna kõik naftatehingud tehakse dollarites, siis on ameeriklastel, tänu nende loodud rahvusliku valuuta pankadevahelise liikumise kontrollimehhanismile võimalik peaaegu täielikult kontrollida Iraani väliskaubandust.

99
Tagid:
tuumakokkuleppe, Sven Mikser, Euroopa Liit, Iraan, Eesti, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega