Kolmandat aastat järjest oli Eesti rändesaldo positiivne, illustreeriv foto

Sisseränne ületas väljarännet kolmandat aastat järjest

14
(Uuendatud 10:53 09.05.2018)
Täpsustatud andmetel elas 2018. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 319 133 inimest, mida on 3499 inimest enam kui aasta varem samal ajal. 2017. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1759 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 5258 inimese võrra.

TALLINN, 9. mai — Sputnik. Kolmandat aastat järjest oli Eesti rändesaldo positiivne. Eestisse asus eelmise aasta jooksul elama 17 616 inimest ja Eestist lahkus 12 358 inimest, seega oli 2017. aastal positiivne rändesaldo rekordiliselt suur – Eestisse saabus 5258 inimest rohkem kui siit lahkus, teatas Statistikaamet.

Riik soovib vähendada ebaseaduslikku töötamist >>

Meeste rändesaldo oli endiselt suurem kui naistel, kuid mõlema soo rändesaldo oli positiivne. Aktiivsemad sisserändajad ja väljarändajad on 20-ndates ja 30-ndates eluaastates.

Eesti rahvaarv kasvas mullu 3070 inimese võrra, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Saldona võidab Eesti rahvastik kõige rohkem nooremaid inimesi: 20–24-aastaste arv rahvastikus suurenes rände tõttu ligi tuhande inimese võrra. Vanuserühm 20–49 suurenes rände tõttu 3440 inimese võrra.

Eestisse sisserändajatest ligi pooled olid Eesti kodakondsusega isikud, teistest enam tuli Venemaa, Ukraina, Soome ja Läti kodanikke. Lahkujatest moodustasid Eesti kodanikud kaks kolmandikku, ülejäänutest oli enam Venemaa, Soome ja määratlemata kodakondsusega isikuid.

Rändesaldo põhjal kasvas kõige enam Ukraina ja Läti (vastavalt 744 ja 683 võrra) kodanike arv. Eesti kodanike rändesaldo on aastate jooksul kasvanud, kuid 2017. aastal oli saldo esimest korda positiivne.

Tööandja Ukraina võõrtöölistest: ei iialgi enam >>

Osa rändesaldo kasvust tuli Statistikaameti püsielanike määramise reeglistiku ehk residentsuse indeksi metoodika täiendustest, mis võimaldasid täpsemalt arvestada sisserännet, sealhulgas parandas see varasematel aastatel toimunud sisserännet. Eesti kodanike rändesaldo oleks kasvanud ka ilma selle metoodilise muudatuseta, kuid oleks jäänud negatiivseks.

2017. aastal sündis 13 784 ja suri 15 543 inimest. Sündide arv oli varasema aastaga võrreldes mõnesaja võrra väiksem ning väiksem oli ka sünnitatud laste arv naise kohta – 2016. aastal oli see 1,60 ja 2017. aastal 1,59.

Ema keskmine vanus lapse sünnil oli 30,4 eluaastat. Kõige enam sünnitavad 25–34-aastased naised, ent rahvastikus on see vanuserühm vähenemas, kuna sellesse ikka on jõudmas 1990-ndate väikesed sünnipõlvkonnad. Surmade arv on viimased kümme aastat olnud suhteliselt stabiilne.

Sisserände piirarv on täitunud, illustreeriv foto
© Sputnik / Максим Богодвид

Eesti Pangaliidu korraldatud arutelul osalenud eksperdid nõustusid Eesti inimarengu aruande peamise järeldusega, mille kohaselt ei jää ilma sisserändeta Eesti rahvaarv püsima, teatab Eesti Pangaliit, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti märtsis.

Kui praegused demograafilised trendid jätkuvad, on Eestis sajandi lõpuks 800 000 elanikku. Arutelul tõdesid pankade analüütikud, et majandusarengu seisukohalt on vaja jõuda kiirele otsusele, kas tahame rännet Eestile kasulikult juhtida või üksnes reageerime isekujunevale sisserändele.

Tallinnas luuakse välistöölistele teenuskeskus >>

2018. aasta sisserände piirarv on 1315 inimest. Aprillikuu seisuga on välja antud 734 elamisluba kolmandate riikide kodanikele. Menetluses on 678 taotlust, mis lähevad piirarvu alla, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

14
Tagid:
rahvastik, immigratsioon, rändesaldo, elanikkond, väljaranne, sisseränne, Statistikaamet, Eesti