Illegaalse tööjõu kasutajate trahvid tõusevad mitu korda, illustreeriv foto

Illegaalse tööjõu kasutajate trahvid tõusevad mitu korda

93
(Uuendatud 15:22 03.05.2018)
Siseminister Andres Anvelt esitas valitsuskabineti nõupidamisele otsustamiseks ettepanekud karistusseadustiku, välismaalaste seaduse ja riigihangete seaduse muutmiseks, et tõhustada meetmeid välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks.

TALLINN, 3. mai — Sputnik. Ühe illegaalse töötaja kohta kaotab riik aastas maksutulu ligi 3500 eurot ning viimastel aastatel on illegaalse tööjõu hulk mitmekordselt tõusnud, nentis siseminister Andres Anvelt ja lisas, et hetkel ulatuvad trahvid ühe illegaali kohta 3200 euroni, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Ministeerium muudaks ebaseadusliku võõrtööjõu kasutamise kuriteoks >>

Riik plaanib mitmekordistada trahve, mida saab määrata illegaalset tööjõudu kasutavatele ettevõtetel, samuti viib riik sisse renditööjõu registri.

"Tahame trahvisummasid mitmekordistada, täna räägime kuni 32 000 eurost rikkuja kohta. See on oluline number, et ei tekiks ahvatlust inimesi ebaseaduslikult tööle võtta," ütles Anvelt.

Tööandja Ukraina võõrtöölistest: ei iialgi enam, illustratiivne foto
© Sputnik / Алексей Куденко

Anvelti sõnul viibi Eestis erinevatel hinnangutel kuni 5000 ebaseaduslikku töötajat, kes jagunevad peamiselt kaheks. On need, kes viibivad Eestis viisavabalt seaduslikult, näiteks ukrainlased ja grusiinid, kuid on asunud ebaseaduslikult tööle. Ja teine grupp on need, kes on sisenenud riiki näiteks turismiviisaga, kuid on asunud ka tööle.

"Siin oleme jõuliselt liikunud edasi ning viisad on võimalik tühistada ja rikkujad riigist välja saata," ütles Anvelt, tuues esile, et ühe illegaalse töötaja kohta kaotab riik aastas maksutulu ligi 3500 eurot ning viimastel aastatel on illegaalse tööjõu hulk mitmekordselt tõusnud.

Anvelt tõdes, et praegused sanktsioonid illegaalse tööjõu kasutajatele on naeruväärsed ehk trahvid ulatuvad ühe illegaali kohta 3200 euroni. Tema sõnul on riigil plaanis mõjutada seadust eiravaid ettevõtjaid ka muude meetmetega, näiteks kui varasemalt määratud trahvid pole rikkujat mõjutanud, saaks edaspidi rakendada nii ettevõttele kui ka selle juhtidele muid majandustegevuse piiranguid.

"Tahame sisse viia ka kohustuse registreerida renditööjõudu, kes tulevad riigi põhimõtteliselt seaduslikult," ütles Anvelt. Selle eesmärk on saada ülevaade selle kohta, et renditööjõud ei ületaks töötamise ajalisi piire ning oleks side ka nende riikidega, kust renditööjõud tuleb.

Riigigümnaasiumi ehituselt avastati kuus illegaalset Ukraina töölist >>

Ebaseaduslikult töötanud välismaalaste arv on võrreldes 2013 aastaga tõusnud 462 protsenti, kui 2013. aastal oli rikkumisi 68, siis 2017. aasta 382. Tööandjate suhtes menetletud väärteomenetluste arv on tõusnud 115 protsenti 39 juhtumilt 2013. aastal 84 juhtumini mullu, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti aprilli lõpus.

Enim on ebaseaduslikult töötanud välismaalasi Ukrainast, kust tulnud töötajate puhul tuvastati mullu 242 rikkumist, järgnevad Valgevene 73 ja Moldova 16 juhtumiga.

2017. aasta üheteistkümne kuuga registreeriti Eestis 445 seadusliku aluseta töötamise juhtumit, 2016. aasta sama aja jooksul 180 ja 2015. aasta samal perioodil 129 juhtumit, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Riik soovib vähendada ebaseaduslikku töötamist, illustreeriv foto
© Sputnik / Константин Чалабов

2017. aastal kasutati rohkesti võimalust tuua töölisi Eestisse lühiajaliselt, lühiajaline töötamine registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis 7560 juhul (2016. aastal 1782 ja 2015. aastal 1086 juhul).

Seda saab seadusest tulenevalt üldjuhul teha kuni 270-ks päevaks 365 päevase perioodi jooksul. Välismaalaste Eestis töötamise reeglid tulenevad välismaalaste seadusest.

Poolas leiti vabrik, kus töötasid orjad Ukrainast >>

Politsei- ja piirivalveameti töötajad kontrollisid märtsis kahte Raplamaal asuvat ehitusobjekti. Ühelt neist, Rapla riigigümnaasiumi ehituselt, avastati kuus seal seadusliku aluseta töötanud Ukraina kodanikku, vahendas uduisteportaal Sputnik Eesti.

93
Tagid:
tööandja, seadus, karistusmeetmed, trahv, illegaal, tööjõud, ebaseaduslik, siseministeerium, Andres Anvelt, Gruusia, Ukraina, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega