Kaitseminister tahab anda ettevõtjatele õiguse toota relvi, illustreeriv foto

Eestisse võidakse rajada relvatehaseid

77
(Uuendatud 09:57 03.05.2018)
Kaitseministeeriumis tutvustati kolmapäeval relvaseaduse muudatusi, millega Eesti kaitsetööstusettevõtted saavad õiguse toota ja käidelda sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona. Muudatuste mõjust kaitsetööstusele rääkisid kohalikud ettevõtjad.

TALLINN, 3. mai — Sputnik. Kaitseminister Jüri Luige sõnul on muudatuste eesmärk võimaldada kodumaistel kaitsetööstusettevõtetel toota, transportida, ladustada, remontida ning demilitariseerida sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona, teatas Kaitseministeerium.

Kaitseminister tahab anda ettevõtjatele õiguse toota relvi >>

"Relvade ja laskemoona käitlemise õiguse puudumine on tõke meie kaitsetööstusettevõtetele ja majandusele laiemalt. Tegu on üliolulise muutusega Eesti kaitsetööstuse ning kaitsevaldkonna arengus," lausus Luik.

Kaitseminister toonitas, et seadusemuudatusega pannakse paika ka vastavad nõuded ning sanktsioonid.

Muudatuste kohaselt väljastatakse tegevusluba ainult Eestis tegutsevatele ning registreeritud ettevõtetele ning ettevõtjad, omanikud, juhid, vastutavad isikud ja töötajad peavad läbima taustakontrolli.

"See on vajalik, et sõjarelvade tootmine Eestis ei langeks ebausaldusväärsete isikute kätte," ütles Luik.

Kaitseminister Luige sõnul tuleb seaduseelnõus prognoositult esimese aasta jooksul luba taotlema viis kuni kuus kodumaist ettevõtet, järgnevatel aastatel üks kuni kaks ettevõtet aastas. Luik lisas, et Eesti kaitseala hangetest lähevad paljud just Eesti ettevõtetele, kuid relvastuse ja laskemoona osas ostame palju väljast. Selle seadusega olukord muutub. Suurenevad ka Eesti ettevõtete ekspordivõimalused.

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse valdkonna juht Eneli Saabas rääkis, et kui teistes valdkondades hangitakse kaitseväe varustust ja teenuseid väga suures osas Eestist, siis sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona peamiselt välisettevõtetelt.

2017. aastal ostis riik kaitsevaldkonnas kaupu ja teenuseid, nagu kaitseotstarbelist varustust, või tegi IT- ja taristuinvesteeringuid kokku 233,7 miljoni euro eest.

"57,4 protsenti sellest summast maksti Eesti ettevõtetele," sõnas Saabas. "See summa, mis läheb Eesti kaitsetööstusettevõtetele, võiks olla märksa suurem," lisas Saabas.

Kaitseminister ja kaitseväe juhataja avasid Kaitseinvesteeringute Keskuse >>

Eesti Kaitsetööstuse Liidu juhi Ingvar Pärnamäe sõnul on Eestis olemas ettevõtted, kes omavad tootmis- või teenusepakkumise võimekusi ja oskusi. Pärnamäe lisas, et seadusemuudatusest saavad koheselt kasu neli valdkonda – käsitulirelvade ja laskemoona ning lõhkeaine tootmine, erinevate autonoomsete süsteemide sidustamine relvasüsteemidega ning relvade remont ja hooldus.

Eesti Arsenali juhatuse liige Jens Haug rääkis, et senini on Eesti Arsenal tarninud sõjalise otstarbega lõhkematerjale Eestisse välismaalt, kus neid toodetakse. Ta seletas, et nüüd on eesmärk luua tehas Eestisse.

Haug lisas, et relvaseaduse muudatus toob kaasa ka Eestisse kaitsetööstusliku tootmise inseneriliku teadmise loomise. "Peame hakkama terahaaval know-how"d kokku tooma," lausus ta.

Kolmapäeval algab suurõppus Siil, illustreeriv foto
© Flickr / Marvin Jansen van der Sligte

Robootika relvasüsteemidele integreerimisega tegeleva ettevõtte Milrem Roboticsi juhi ja omaniku Kuldar Väärsi sõnul on seadusemuudatus oluline, et Eesti hoiaks juhtrolli kaitsetööstuses ka maailmaturul. Ta lisas, et Eestis toodetut saaks müüa ka välismaale.

Seadusemuudatused on hetkel Riigikogu menetluses ning kõikide eelduste kohaselt jõustuvad seadusemuudatused juba selle aasta 1. juulil.

Eesti Kaitsetööstuse Liidu hinnangul on muudatuste tulemusena võimalik Eesti ettevõtjate baasilt tulevikus saavutada käibemaht umbes 60 miljonit eurot aastas ja luua 150 uut töökohta, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu sügisel.

Kaitseinvesteeringute keskus sõlmis 180 hankelepingut >>

2017. aasta 1. jaanuaril alustas tööd Riigi kaitseinvesteeringute keskus. Keskus korraldab hankeid kaitseministeeriumi, kaitseväe ja teiste valitsemisala asutuste tarbeks, kavandab ja viib ellu taristu, sealhulgas harjutusalade arendust ning haldab kinnisvara.

77
Tagid:
tootmine, muudatus, relvaseadus, majandus, relvamüük, kaitsetööstus, ettevõtted, kaitseministeerium, Eneli Saabas, Jüri Luik, Eesti