Kaitseminister tahab anda ettevõtjatele õiguse toota relvi, illustreeriv foto

Eestisse võidakse rajada relvatehaseid

84
(Uuendatud 09:57 03.05.2018)
Kaitseministeeriumis tutvustati kolmapäeval relvaseaduse muudatusi, millega Eesti kaitsetööstusettevõtted saavad õiguse toota ja käidelda sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona. Muudatuste mõjust kaitsetööstusele rääkisid kohalikud ettevõtjad.

TALLINN, 3. mai — Sputnik. Kaitseminister Jüri Luige sõnul on muudatuste eesmärk võimaldada kodumaistel kaitsetööstusettevõtetel toota, transportida, ladustada, remontida ning demilitariseerida sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona, teatas Kaitseministeerium.

Kaitseminister tahab anda ettevõtjatele õiguse toota relvi >>

"Relvade ja laskemoona käitlemise õiguse puudumine on tõke meie kaitsetööstusettevõtetele ja majandusele laiemalt. Tegu on üliolulise muutusega Eesti kaitsetööstuse ning kaitsevaldkonna arengus," lausus Luik.

Kaitseminister toonitas, et seadusemuudatusega pannakse paika ka vastavad nõuded ning sanktsioonid.

Muudatuste kohaselt väljastatakse tegevusluba ainult Eestis tegutsevatele ning registreeritud ettevõtetele ning ettevõtjad, omanikud, juhid, vastutavad isikud ja töötajad peavad läbima taustakontrolli.

"See on vajalik, et sõjarelvade tootmine Eestis ei langeks ebausaldusväärsete isikute kätte," ütles Luik.

Kaitseminister Luige sõnul tuleb seaduseelnõus prognoositult esimese aasta jooksul luba taotlema viis kuni kuus kodumaist ettevõtet, järgnevatel aastatel üks kuni kaks ettevõtet aastas. Luik lisas, et Eesti kaitseala hangetest lähevad paljud just Eesti ettevõtetele, kuid relvastuse ja laskemoona osas ostame palju väljast. Selle seadusega olukord muutub. Suurenevad ka Eesti ettevõtete ekspordivõimalused.

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse valdkonna juht Eneli Saabas rääkis, et kui teistes valdkondades hangitakse kaitseväe varustust ja teenuseid väga suures osas Eestist, siis sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona peamiselt välisettevõtetelt.

2017. aastal ostis riik kaitsevaldkonnas kaupu ja teenuseid, nagu kaitseotstarbelist varustust, või tegi IT- ja taristuinvesteeringuid kokku 233,7 miljoni euro eest.

"57,4 protsenti sellest summast maksti Eesti ettevõtetele," sõnas Saabas. "See summa, mis läheb Eesti kaitsetööstusettevõtetele, võiks olla märksa suurem," lisas Saabas.

Kaitseminister ja kaitseväe juhataja avasid Kaitseinvesteeringute Keskuse >>

Eesti Kaitsetööstuse Liidu juhi Ingvar Pärnamäe sõnul on Eestis olemas ettevõtted, kes omavad tootmis- või teenusepakkumise võimekusi ja oskusi. Pärnamäe lisas, et seadusemuudatusest saavad koheselt kasu neli valdkonda – käsitulirelvade ja laskemoona ning lõhkeaine tootmine, erinevate autonoomsete süsteemide sidustamine relvasüsteemidega ning relvade remont ja hooldus.

Eesti Arsenali juhatuse liige Jens Haug rääkis, et senini on Eesti Arsenal tarninud sõjalise otstarbega lõhkematerjale Eestisse välismaalt, kus neid toodetakse. Ta seletas, et nüüd on eesmärk luua tehas Eestisse.

Haug lisas, et relvaseaduse muudatus toob kaasa ka Eestisse kaitsetööstusliku tootmise inseneriliku teadmise loomise. "Peame hakkama terahaaval know-how"d kokku tooma," lausus ta.

Kolmapäeval algab suurõppus Siil, illustreeriv foto
© Flickr / Marvin Jansen van der Sligte

Robootika relvasüsteemidele integreerimisega tegeleva ettevõtte Milrem Roboticsi juhi ja omaniku Kuldar Väärsi sõnul on seadusemuudatus oluline, et Eesti hoiaks juhtrolli kaitsetööstuses ka maailmaturul. Ta lisas, et Eestis toodetut saaks müüa ka välismaale.

Seadusemuudatused on hetkel Riigikogu menetluses ning kõikide eelduste kohaselt jõustuvad seadusemuudatused juba selle aasta 1. juulil.

Eesti Kaitsetööstuse Liidu hinnangul on muudatuste tulemusena võimalik Eesti ettevõtjate baasilt tulevikus saavutada käibemaht umbes 60 miljonit eurot aastas ja luua 150 uut töökohta, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu sügisel.

Kaitseinvesteeringute keskus sõlmis 180 hankelepingut >>

2017. aasta 1. jaanuaril alustas tööd Riigi kaitseinvesteeringute keskus. Keskus korraldab hankeid kaitseministeeriumi, kaitseväe ja teiste valitsemisala asutuste tarbeks, kavandab ja viib ellu taristu, sealhulgas harjutusalade arendust ning haldab kinnisvara.

84
Tagid:
tootmine, muudatus, relvaseadus, majandus, relvamüük, kaitsetööstus, ettevõtted, kaitseministeerium, Eneli Saabas, Jüri Luik, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega