Uued ministrid Riina Sikkut (vasakul) ja Janek Mäggi andsid ametivande

Uued ministrid andsid ametivande

82
(Uuendatud 08:24 03.05.2018)
Riigikogu ees vande andmisega astusid ametisse tervise- ja tööminister Riina Sikkut ning riigihalduse minister Janek Mäggi.

TALLINN, 3. mai — Sputnik. "Soovin uutele ministritele head pealehakkamist ja kiiret sisseelamist uutesse ametitesse. Tervitan neid meeskonda, kelle eesmärk on muuta Eesti ühiskonda sidusamaks, võrdsemaks ja jätkusuutlikumaks. Igale ministrile on usaldatud suure vastutusalaga valdkond," edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo peaminister Jüri Ratase sõnu.

"Olen kindel, et ameteid vastu võttes oli Riina Sikkutil ja Janek Mäggil sisemine veendumus ning tahe anda tõsine panus Eesti ühiskonna edendamisse. Soovin neile edu poliitikutena ning usun, et uued ministrid toovad kaasa värske pilgu, kuidas me ühiselt saaksime Eesti elu veelgi sisulisemalt edasi viia," ütles Ratas.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut töötas alates 2017. aasta algusest riigikantselei strateegiabüroo sotsiaal- ja tervisepoliitika nõunikuna. Aastatel 2011–2017 oli Sikkut Poliitikauuringute Keskuse Praxis tervisepoliitika programmi analüütik ja programmijuht aastatel 2012-2013. Praxises töötas Sikkut ka varemalt uurimisassistendina 2003.-2004. ja 2005. aastal.

Ossinovski: valitsus tegi esimesel aastal kaks viga >>

Lisaks on ta töötanud Swedbankis ning rahandusministeeriumis. 12. jaanuaril 1983. aastal sündinud Sikkut on lõpetanud Vinni-Pajusti Gümnaasiumi. Bakalaureusekraadi omandas Sikkut Tartu Ülikoolis majanduse erialal. Tal on 2010. aastast tervisepoliitika teadusmagistri kraad Londoni Ülikoolist Suurbritanniast.

  • Премьер-министр Эстонии Юри Ратас и министр здоровья и труда Рийна Сиккут
    Peaminister Jüri Ratas ja tervise- ja tööminister Riina Sikkut
    © Riigikogu / Erik Peinar
  • Премьер-министр Эстонии Юри Ратас и министр государственного управления Янек Мягги
    Peaminister Jüri Ratas ja riigihalduse minister Janek Mäggi
    © Riigikogu / Erik Peinar
  • Министр здоровья и труда Рийна Сиккут
    Tervise- ja tööminister Riina Sikkut
    © Riigikogu / Erik Peinar
  • Министр государственного управления Янек Мягги
    Riigihalduse minister Janek Mäggi
    © Riigikogu / Erik Peinar
1 / 4
© Riigikogu / Erik Peinar
Peaminister Jüri Ratas ja tervise- ja tööminister Riina Sikkut

Riigihalduse minister Janek Mäggi on 2000. aastal asutatud suhtekorraldusfirma Powerhouse asutaja ning oli seni ka selle juhataja. Aastatel 1997-2000 töötas Mäggi Ühispanga (hilisema SEB Panga) asepresidendina. Muu hulgas on ta juhtinud ETV-s majandussaadet "Miljon senti" ning töötanud ajakirjanikuna ajalehe "Äripäev" toimetuses. Alates 2015. aastast on Mäggi Eesti Kunstiakadeemia kuratooriumi aseesimees.

Janek Mäggi on 2014. aastal asutatud SA Hille Tänavsuu Vähiravifondi "Kingitud Elu" üks kaasasutajatest. Alates 2005. aastast on ta Tallinna Lastehaigla Toetusfondi nõukogu esimees. 5. septembril 1973. aastal sündinud Janek Mäggi on lõpetanud 1999. aastal Tartu Ülikooli Õigusinstituudi õigusteaduse erialal, mis on võrdsustatud magistrikraadiga

Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski teatas aprillis erakonna volikogul, et keskendub valimiste eel sajaprotsendiliselt erakonnale ning paneb seetõttu tervise- ja tööministri ameti maha, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Rahandusministeerium sõlmis riigitöötajate ametiühinguga kaugtöö kokkuleppe >>

Riigihaldusminister Jaak Aab jäi märtsi keskel politseile vahele alkoholi tarvitamise jääknähtudega auto juhtimisel ning teatas ametist tagasi astumisest. Aab esitas peaministrile tagasiastumispalve 17. aprillil.

82
Tagid:
poliitika, ametivanne, ministrid, rahandusministeerium, sotsiaalministeerium, valitsus, Jaak Aab, Jevgeni Ossinovski, Janek Mäggi, Riina Sikkut, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega