Algab registreerimine õpilasmalevasse, illusreeriv foto

Tallinna noored saavad end malevasse kirja panna

48
(Uuendatud 11:33 01.05.2018)
13-19-aastastel aktiivsetel ja töökatel Tallinna koolinoortel on valikus rohkem kui 50 rühma nii Tallinnas kui mujal Eestis. Kokku on pakkuda ligi 1000 malevakohta.

TALLINN, 1. mai — Sputnik. Kolmapäeval, 2. mail kell 15.00 algab sihtasutuse Õpilasmalev kodulehel malevarühmadesse registreerumine, teatas Tallinna linnavalitsus. SA Õpilasmalev juhataja Ott Väli sõnul ei teki malevarühmad tühja koha peale. 

"Malevlased lähevad vaid sinna, kus on töö! Rõõm on tõdeda, et jätkuvalt on ettevõtjaid, kes annavad noortele võimaluse oma piiramatu energia rakendada töötegemisse," sõnas Väli.

Malevasuvi on avatud >>

"Sihtasutusel Õpilasmalev on sel suvel koostöö umbes 30 eraettevõttega, lisaks Riigimetsa Majandamise Keskus ja kõik Tallinna linnaosavalitsused," lisas Väli.

Ka tänavu on malevarühmade suurimaks tööandjaks Circle K Eesti AS, kes palkab suvel rohkem kui 100 malevlast. Malevlasi näebki suvel toimetamas paljudes Eesti tanklates (Circle K, Olerex) poekettides (Rimi, Coop), suurtaludes, turbarabas, turismiettevõtetes jne. Võib öelda, et võrreldes mõne aasta taguse ajaga on malevlastele pakutavad tööd muutunud mitmekesisemaks.

Kolmandat suve järjest saavad osad malevarühmad lisaks töötegemisele läbida ka spetsiaalselt õpilasmaleva jaoks kohandatud riigikaitseprogrammi.

Koostöös Kaitseministeeriumiga ja MTÜ-ga Riigikaitse Rügement saadakse teadmisi riigikaitsest ning proovida välilaagris metsaelu. Kui varasematel aastatel on programm olnud Tallinna õpilasmalevlastele, siis seekord on liitumas ka Maardu ning Lääne- ja Raplamaa ÕM-id.

Malevarühmade nimekirjaga ja üksikasjadega (aeg, töö, vanus jne) saab tutvuda SA Õpilasmalev kodulehel.

Tallinnas avati tänavune malevasuvi >>

Kindlasti tasub enne tutvuda ka registreerimise meelespeaga. SA Õpilasmalev tuletab meelde, et registreerimine käib kiiruse põhimõttel – kes ees, see sees.

Seetõttu tasub noortel eelnevalt endale otsida sobiv rühm ja ka varuvariandid. Samuti olla valmis täitma motivatsiooniküsimustikku.

Kõikide registreerunute andmed salvestuvad SA Õpilasmalev andmebaasis. Kui isegi juhtub, et kohe soovitud rühma ei pääsenud, siis kohtade vabanemisel võetakse soovijaga ühendust.

Millele enne malevasse registreerimist mõelda

  • Rühma toimumisaeg — mõtle läbi, kas sul on malevarühma toimumise aeg täies ulatuses vaba. Enne rühma minemist sõlmitakse sinuga tähtajaline tööleping. Oma allkirjaga garanteerid tööandjale, et oled kogu lepingus märgitud aja malevas olemas. Juhul kui sa leiad, et rühma ajavahemikku jääb ka kooli lõpetamine, reis, kontsert või mõni muu sündmus, kuhu minna plaanid, siis vali registreerimiseks mõni muu rühm!
  • Töö — malev koosneb kahest osast — töö ja vaba aeg, üks ei saa olla teiseta. Kas oled valmis viiel päeval nädalas 4 — 6 tundi tööd tegema? Kui sa tunned, et see käib sulle üle jõu, soovitame valida mõne teise laagritüübi. Töid on erinevaid ja rühma registreerimisel tee enda jaoks selgeks, milline töö on sulle jõukohane. Mõni töö nõuab suuremat füüsilist jõudu, teine töö aga püsivust ja näpukiirust. Tööandja eeldab igalt noorelt kindla töölõigu tegemist, ning kui töö tegemine pole sinu jaoks, ei ole mõistlik sind ka malevakohal hoida. Kokkuvõtteks kehtib reegel — enne töö, siis lõbu.

  • Töötasu — tööd ja malevarühma valides veendu, et pakutava töö eest makstakse sulle sobivat töötasu. Mõnel juhul tasutakse tunnipõhiselt, teisel juhul arvestatakse korjatud kilosid või tükitööd.
  • Vabaaja tegevused — peale tööpäeva toimuvad kõikides rühmades igapäevaselt mitmekülgsed ühistegevused, mida korraldavad rühmajuhid.
  • Osalustasu maksab noor, kes on saanud e-mailile kinnituse rühma pääsemise kohta. Kohast loobumisel osalustasu ei tagastata! Linnasisese rühma osalustasu: 2-nädalane rühm — 20 EUR; 3-nädalane rühm — 30 EUR; linnavälise rühma osalustasu on 50 EUR.
  • Kodukord ja lapsevanema infokiri — Malevlane koos lapsevanemaga PEAB olema tutvunud SA Õpilasmalev kodukorra ning infokirjaga.
48
Tagid:
ühiskond, lapsed, laager, koolivaheaeg, suvi, noored, õpilasmalev, linnavalitsus, Tallinn, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega