Valitsus otsustas Patarei merekindluse enampakkumisel müüa

Valitsus otsustas Patarei merekindluse enampakkumisel müüa

51
(Uuendatud 19:19 26.04.2018)
Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel panna Patarei merekindlus enampakkumisele, uuel omanikul tuleb see kuue aasta jooksul renoveerida ning rajada mereäärne promenaad.

TALLINN, 26. aprill — Sputnik. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on välja töötanud Patarei kinnistute müügitingimused, millega tagatakse avaliku huvi kaitse hoonekompleksi erastamisel ja arendamisel, vahendas Pealinn Rahandusministeeriumi teadet.

Kultuurikomisjon arutab Patarei merekindluse tulevikku >>

Kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on kinnistutele kavandatavatel hoonetel elu-, ühiskondlik ja ärifunktsioon, tagades piirkonnale ööpäevaringse kasutuse. Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul läheb kogu kompleksi renoveerimine uuele omanikule maksma suurusjärgus 70-80 miljonit eurot.

Ratas ja Aab külastasid Patarei hoonetekompleksi
© Foto : Jürgen Randma (Riigikantselei)

"Edasiste arendustegevuste käigus selgub täpsemalt, millised funktsioonid tulevikus Patareil saavad olema. Olgu selleks muuseum, hotell või restoran – kõik need toetavad piirkonna tärkamist elule. Üsna kindlalt võib öelda, et olukord on muutumas paremaks. Ala hakkab tulevikus olema külastajatele avatud, välja ehitatakse teedevõrk ja rannapromenaad. Meie üheks põhimõtteliseks tingimuseks on, et piirdeaedu ei ehitata. Teeme piirkonna korda ja avame selle linnarahvale," ütles Aab.

RKAS on aktiivselt tegelenud piirkonda toetava terviklahenduse väljatöötamisega. Koostöös Tallinna linnaga lahendati ligipääsutee küsimus ning ehitati valmis Kalaranna tänav. See parandas oluliselt kogu piirkonna ligipääsetavust ning tõstis kinnisvara kasutusperspektiivi.

Patarei merekindlust pole mõtet müüa >>

"Patarei hoonekompleks on Eesti üks võimsamaid ehitis- ja ajaloomälestisi, millele teemakohase rakenduse leidmist on arutatud juba ligi 20 aastat. Oma ettepanekud on esitanud ka erinevad muuseumid. Valitsus otsustas, et ühte tiiba tuleb kommunismikuritegude muuseum ning kohustas justiitsministeeriumi sõlmima RKAS-iga üürilepingu," ütles Aab.

"Huvi on tundnud näiteks ka Eesti Sõjamuuseum ja mitmed teised. Ega lõplikult ei ole ükski idee laualt maas. Läbirääkimisi tuleb jätkata ja tulevikus võiks Patareis kindlasti pinda leida ka teistele muuseumidele," lisas minister.

Merekindluse kompleksi uuel omanikul tuleb see kuue aasta jooksul renoveerida ning rajada mereäärne promenaad.

Möödunud aasta lõpus käis Tallinnas Patarei merekindlust vaatamas mainekas briti produtsent David Puttnam, et vändata siin osa oma uuest filmist. Tegemist on märgilise sündmusega juba sellepärast, et Eesti vastu tunneb huvi sedavõrd suure haardega filmitootja, vahendas Sputnik Eesti.

David Puttnam on maailma filmitööstuse üks mainekamaid nimesid, tema toodetud filmide hulka kuuluvad vangladraama "Midnight Express", Kambodža punarežiimi kuritegudest rääkiv "Killing Fields" ja spordifilm "Chariots of Fire", mis on talle toonud ka Ameerika Filmiakadeemia auhinna.

Patarei vangla sobib Briti filmivõteteks >>

Tallinnas plaanib Suurbritannia Lordide Koja auliige vändata osa oma uuest projektist, mis räägib Venemaal vangistatud Greenpeace'i aktivistidest. David Puttnam ütles, et Patarei merekindlus näeb välja ja tundub täpselt sellise kohana, mida ta otsib.

Patarei merekindlus

Tallinna Patarei kindlus on stiilipuhtana säilinud klassitsistlik kaitserajatis, mis kuulub Euroopa ehituspärandisse. Ühtlasi on Patarei näol tegemist kommunismi ning natsismi ohvrite mälestusmärgiga ning Eesti Vabariigi märtrite vastupanu võimsa sümboliga, seisab merekindluse veebilehel.

Patarei ehitati Vene keiser Nikolai I korraldusel kindlusehitisena, ametliku nimega Kaitsekasarm. Kindlustuse kompleks valmis 1840. aastal, ent muutunud sõjapidamise strateegia tõttu ei kasutatud seda kordagi sihipäraselt. Kuni Vene tsaarivõimu kokkuvarisemiseni kasutati Patareid kasarmuna.

Aastatel 1920-2002 tegutses Patareis erinevate riigikorda ajal vangla. Kompleksi põhiosa on alates 13. maist 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestis.

Tänasel päeval haldab Patareid Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ning kindluse kompleksis tegutseb Vanglamuuseum. Patareid on võimalik külastada nii iseseisvalt kui giidi saatel.

51
Tagid:
erastamine, promenaad, renoveerimine, kultuur, majandus, enampakkumine, merekindlus, Patarei, Jaak Aab, Tallinn, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega