Kaitseminister Jüri Luik sõjaväelastega

Riigikaitsele eraldatakse nelja aasta jooksul 2,4 miljardit eurot

46
(Uuendatud 00:11 18.04.2018)
Riigikaitsele eraldatakse järgmisel neljal aastal kokku 2,4 miljardit eurot, kaitseminister Jüri Luige sõnul annab riigieelarvestrateegia kaitsevaldkonna arendamisele kindla aluse.

TALLINN, 17. aprill — Sputnik. Riigieelarve strateegia näeb ette, et riigikaitsele eraldatakse järgmisel neljal aastal kokku 2,4 miljardit eurot, mis võimaldab hoida kaitsekulu püsivalt üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust ning valdkonda stabiilselt arendada, vahendas Pealinn Kaitseministeeriumi pressiteadet.

Venemaa saatkond kahtleb Eesti välispoliitika sõltumatuses >>

"Kui vaatame enda ümber toimuvat, Süüriat ja Ukrainat, ja eriti õppusi Zapad, siis pole kahtlust, et iga riigikaitseks kasutatav euro on ülioluline," ütles kaitseminister Jüri Luik ja lisas, et valitsuses kokku lepitud riigieelarvestrateegia annab kaitsevaldkonna arendamisele kindla aluse.

Eesti e-riik saab kauaoodatud lisarahastuse, illustreeriv foto
© Sputnik / Руслан Кривобок

Lisaks kahele protsendile rahastab valitsus eraldi täies mahus liitlaste vastuvõtuga seotud kulutusi.

Valitsus alustab ka 2021. aastal uut kaitseinvesteeringute programmi laskemoona soetamiseks. Praeguse ja tulevase programmiga hangitakse aastatel 2018-2022 kokku täiendavalt 100 miljoni euro eest suurekaliibrilist laskemoona tankitõrjesüsteemidele, õhutõrjesüsteemidele, suurtükkidele ning miinipildujatele.

Luik tõstis esile otsust tõsta kaitseväelaste töötasu selliselt, et tegevväelaste keskmine palk ületaks 30 protsendi võrra Eesti keskmist palka ning samuti kaitseväe käsirelvade uuendamise, 1. jalaväebrigaadi relvastamise lahingumasinatega ning liikursuurtükkide programmi alustamise.

Ka nimetas ta tähelepanuväärseteks Lõuna-Eestis paikneva 2. jalaväebrigaadi ja maakaitsestruktuuri transpordivahendite soetamine ning investeeringud mereseiresse ja miinilaevade moderniseerimisse.

Ajateenistusest kõrvalehoidjate lubade kehtivusi hakatakse piirama >>

"Nelja aasta pärast asub ajateenistusse 4000 ajateenijat, mis eeldab ühelt poolt investeeringuid väljaõppesse ja majutusse, teisalt noorte teadlikkuse kasvatamist isamaalise hariduse programmi abil," rääkis Luik.

Valitsus leppis kokku aastate 2019-2022 riigi eelarvestrateegia põhijoontes, mis on aluseks tulevaste aastate rahalistele plaanidele. Järgmisel neljal aastal näeb valitsus ette valitsussektori eelarve nominaalset ülejääki ja struktuurset tasakaalu, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti laupäeval.

Valitsuse eelarvepoliitika eesmärk on toetada tasakaalustatud majanduskasvu. Selleks lükkab valitsus edasi osa kavandatud investeeringuid ja uuendab ELi toetuste kasutamise pikaajalist plaani, suunates praegusel mitmeaastasel eelarveperioodil Eestile eraldatud toetusi ümber nii, et neid oleks võimalik tõhusamalt kasutada. 

Valitsus uuendab strateegiat igal kevadel, täpsustades kolme eelseisva aasta kavasid ning täiendades neid vähemalt ühe aasta võrra. See annab võimaluse kohandada riigi rahalisi plaane vastavalt muutustele majanduses, riigi rahanduses ja ministeeriumite valitsemisalades.

Valitsus leppis kokku riigi eelarvestrateegia põhijoontes >>

Eelarvestrateegia alusel jätkavad ministeeriumid järgmise aasta riigieelarve eelnõu koostamist, mida arutatakse valitsuskabineti nõupidamistel sügisel. Siis selguvad ka järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud.

46
Tagid:
majandus, investeering, julgeolek, riigikaitse, eelarvestrateegia, kaitsevägi, sõjavägi, kaitseministeerium, Jüri Luik, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega