Venemaa saatkond kahtleb Eesti välispoliitika sõltumatuses

Venemaa saatkond kahtleb Eesti välispoliitika sõltumatuses

112
(Uuendatud 19:04 17.04.2018)
Liitlaste poolt Süüria vastu teostatud raketirünnaku kiirustav toetamine tõestuseta süüdistuste põhjal tekitab Eesti Vabariigi välispoliitika iseseisvuse ja vastutustundlikkuse osas kahtlusi.

TALLINN, 16. aprill — Sputnik. Vene Föderatsiooni saatkond Tallinnas taunis kiirustamist, millega Eesti Ameerika Ühendriikidele, Suurbritanniale ja Prantsusmaale peale nende 14. aprillil Süüria pihta väidetavalt Douma linnas toimunud keemiarünnaku vastuseks teostatud raketilööki toetust avaldas.

Sputnik Eesti toimetusse saabunud saatkonna avalduses on kirjas, et liitlaste poolt Süüria vastu teostatud raketirünnaku kiirustav toetamine tõestuseta süüdistuste põhjal tekitab Eesti Vabariigi välispoliitika iseseisvuse ja vastutustundlikkuse osas kahtlusi.

"Tõenäoliselt on Eesti võimudele kuulus "Euroopa solidaarsus" palju väärtuslikum, kui üldinimlikud normid ja rahvusvahelise õiguse põhimõtted ning ÜRO põhikiri, mida suveräänset riiki rünnates jõhkralt jalge alla tallati," teatab saatkond.

Lavrov: Douma keemiarünnaku korraldasid ühe riigi eriteenistused>>

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Алексей Никольский

"Tasuks meenutada, et need, kes õigustavad Süüria vastu suunatud agressiooni, on otsesed kaasosalised riigi humanitaarkatastroofi süvendamises, mille mõningad tagajärjed terrorismi leviku ja põgenikevoolu tekitamise näol on juba Euroopas tuntavad," kirjutab saatkond.

Eesti Vabariigi Välisministeerium tegi 14. aprillil avalduse seoses olukorraga Süürias, kus mõistis hukka keemiarelva kasutamise mistahes asjaoludel.

"Eesti mõistab teravalt hukka keemiarelva kasutamise Süüria režiimi poolt, sealhulgas 7. aprillil 2018 Doumas, ja kutsub üles selle korraldajad vastutusele võtma. Väljendame kahetsust, et ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole seni suutnud jõuda üksmeelele, kuidas lõpetada keemiarelva kasutamine Süürias," seisab välisministeeriumi avalduses.

Ministeeriumi sõnul anti 14. aprillil USA, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa poolt ette võetud sammude näol kohane ja proportsionaalne vastus keemiarelva korduvale kasutamisele Süüria režiimi poolt Süüria rahva vastu ning rahvusvaheline kogukond peab üheskoos järjekindlalt tegutsema, et selliste relvade kasutamise lõpetada.

"Välisministeerium kinnitab Eesti toetust ÜRO poolt juhitud jõupingutustele saavutada Süüria konfliktile püsiv poliitiline lahendus kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2254 (2015) ja Genfi kommünikeega (2012) ning kutsub kõiki ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeid täitma oma kohustusi selles osas," seisab välisministeerium avalduses.

Süüria "keemiarünnaku" konflikt>>

USA, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa ründasid Süüria territooriumi laupäeva, 14. aprilli hommikul.

Süüria Kindralstaatabist täpsustati, et lääneriigid tulistasid sõjaliste ja tsiviilobjektide suunas umbes 110 raketti, kannatada sai kolm inimest. Suurem osa rakettidest õnnestus Süüria õhutõrjel alla tulistada.

Vene Föderatsiooni kaitseministeerium teatas, et Lääneriikide sihtmärkideks osutusid nii sõjalised- kui ka tsiviilobjektid.

Kommenteerides Ameerika ja tema liitlaste rünnakut Süüria vastu, ütles Venemaa riigipea Vladimir Putin, et Washington on vastutav ka veresaunade eest endises Jugoslaavias, Iraagis ja Liibüas.

Vene suursaadik USA-s: rünnak Süüria vastu ei jää Venemaa poolt vastuseta>>

"Ajalugu paneb kõik paika ning on juba asetanud Washingtoni õlgadele vastutuse Jugoslaavias, Iraagis ja Liibüas kordasaadetu eest," on kirjas Kremli veebilehel avaldatud presidendi Putini seisukohavõtus.

USA alustas rünnakuid Süüria vastu>>

Venemaa riigipea rõhutas, et sõjaline löök anti ilma ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonita ja ÜRO põhikirja rikkudas. Ta nimetas toimunut "terrorismivastase võitluse eesliinil oleva suveräänse riigi vastu toime pandud agressiooniaktiks".

"Oma tegevusega põhjustas USA… kannatusi tsiviilelanikkonnale, mahitades sellega sisuliselt terroriste," rõhutas president.

112
Tagid:
raketilöök, ÜRO, saatkond, Vladimir Putin, Eesti, Venemaa, Süüria
Teema:
Süüria "keemiarünnaku" konflikt (49)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega