Finnair esitles Tartu lennujaamas uusi lennuaegu, illustreeriv foto

Finnair esitles Tartu lennujaamas uusi lennuaegu

105
Tartu linnavalitsus ja Finnair esitlesid teisipäeval Tartu lennujaamas Finnairi uut sõiduplaani. 28. aprillist kehtima hakkav lennugraafik võimaldab Tartust Helsingisse lennata varahommikul ja Helsingist Tartusse hilisõhtul.

TALLINN, 11. aprill — Sputnik. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul jõuti uute lennuaegadeni kolmepoolsetel läbirääkimistel Finnairi ja Tallinna lennujaamaga, seisab Tartu linna kodulehel.

"Tartust lendajate lennuvõimalused avarduvad tunduvalt, kuna varahommikul Helsingisse saabudes jõutakse nüüd esimesse jätkulendude lainesse ning lühemate kohtumiste korral ka õhtuks koju tagasi," ütles linnapea.

Turistid jätsid Soome 2,6 miljardit eurot >>

Lennuhooaja avaüritusele on kutsutud Tartu kõrgkoolide ning suurettevõtete esindajad, samuti Võru, Viljandi ja Valga omavalitsuste juhid.

Tallinn-Helsingi püsiühenduse rajamise toetusrühma avaüritus
© Riigikogu / Erik Peinar

Kohapeal allkirjastatakse hea tahte koostöökokkulepe, mille eesmärk on kaasa aidata Tartu lennuühenduse arendamisele. Allakirjutanud panustavad kohaliku lennuühenduse jätkusuutlikkusse sellega, et eelistavad lennureisideks võimalusel Tartu lennujaamast toimuvaid väljumisi ja jagavad infot Tartust lendamise võimaluste kohta.

Finnairi Ida-Euroopa ja Baltimaade juhi Arunas Skuja sõnul on Eesti Finnairile oluline turg. "Kõik peamised sihtkohad Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas, mis on läbi Helsingi olnud kättesaadavad Tallinnast, on nüüd saadaval ka Tartust ning see muudab Finnairi üheks parimaks valikuks Lõuna-Eesti regiooni inimestele," ütles Skuja.

Alates 28. aprillist toimuvad Tartu-Helsingi lennud kuuel päeval nädalas. Lend väljub Tartust kell 5:35 ning saabub Helsingisse 06:20, pakkudes kolme tunni jooksul võimalusi jätkulennuks ligi 35 erinevale lennule. Helsingi-Tartu lend väljub 00:05 ja saabub Tartusse 00:50. Lende ei toimu Helsingi-Tartu suunal laupäeva öösel vastu pühapäeva ja Tartu-Helsingi suunal pühapäeva varahommikul.

Regulaarne lennuliiklus Tartust Helsingisse algas 2011. aasta oktoobris, kui lende alustas Flybe. Mais 2015 asus liini teenindama Finnair.

Lennujaam plaanib tuua riigile täiendavat tulu 30 miljonit eurot igal aastal >>

Tallinna-Helsingi raudteetunnel

Plaanitava Tallinna-Helsingi raudteetunneli maksumuseks hinnatakse keskmiselt 16 miljardit eurot ning ehitusajaks 15 aastat arvestusega, et ehitus algaks 2025. aastal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti veebruaris.

Peaminister Jüri Ratas ütles FinEst Link projekti lõppkonverentsil, et Helsingi ja Tallinna vahele kiire püsiühenduse rajamine tooks kogu piirkonnale mitmeid eeliseid ning seetõttu on äärmiselt oluline jätkata püsiühenduse teemal laialdast ühiskondlikku arutelu.

Ratase sõnul liigub Tallinna ja Helsingi vahel ligi 10 miljonit reisijat aastas, kelle arv on praeguste hinnangute kohaselt kasvuteel. Pealinnade liitmist üheks suurlinnapiirkonnaks peaksid Eesti ja Soome elanikud tema sõnul tõsiselt kaaluma, sest see tooks kogu piirkonnale mitmeid eeliseid, näiteks paraneksid tööturuvõimalused.

Soomlased abielluvad üha rohkem välismaalastega, illustratiivne foto
© Sputnik / Алексей Филиппов

Täpsemat infot projekti ning uuringute tulemuste kohta leiab FinEst Link kodulehelt.

Eesti on soomlaste peamine puhkusereiside sihtkoht

Soome elanikud tegid eelmisel aastal 8,53 miljonit puhkusereisi, millest rohkem kui veerand tehti Eestisse, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti märtsis.

Soomlased on Eestist pärit >>

Soome elanikud tegid mullu Eestisse 2,45 miljonit puhkusereisi, mida oli 2016. aastaga võrreldes 61 000 rohkem. Mullune puhkusereiside arv jäi pisut alla 2015. aastale, kui neid tehti 2,48 miljonit.

Tööreise tehti Eestisse mullu 249 000, mis moodustas 12,7 protsenti kõikidest soomlaste välistööreisidest. Eestisse tehti tööreise mullu üle-eelmise aastaga võrreldes 109 000 vähem. 2015. aastal oli välistööreiside arv 262 000 ja 2014. aastal 278 000.

105
Tagid:
sõiduplaan, ühiskond, lend, lennujaam, linnavalitsus, Finnair, Urmas Klaas, Tartu, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega