Eesti Tööandjate Keskliidu konverents Tuulelohe Lend 2018

Ratas: riik ja erasektor peavad panustama innovatsiooni heaks

32
(Uuendatud 15:12 04.04.2018)
Eesti Tööandjate Keskliidu konverents Tuulelohe Lend 2018 keskendus tänase Eesti kõige suuremale väljakutsele – vähenevale rahvastikule ja sellest tulenevatele probleemidele, sealhulgas tööjõuturul.

TALLINN, 4. aprill — Sputnik. Ühiskonna areng sünnib üksnes era- ja avaliku sektori koostöös, mis seab keskmesse inimese huvid, ütles peaminister Jüri Ratas, esinedes kõnega konverentsil Tuulelohe lend 2018 – "Kuidas me kestame?", edastab valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Ratas kutsus tööandjaid üles rohkem nägema riigis konstruktiivset partnerit, kes mitte ainult ei suuna rahaliste vahendite jaotust, vaid mitmel moel aitab kaasa innovatsiooni kiirendamisele ning tootlikkuse kasvule.

Keda vajab tuleviku tööturg? >>

"Areng tähendab tegutsemist korraga paljudel rinnetel. Neljanda tööstusrevolutsiooni hakul on eriti oluline, et era- ja avalik sektor panevad seljad omavahel kokku," ütles peaminister.

Rimi lõpetab 2025. aastaks puurikanade munade müügi, illustratiivne foto
© Sputnik / Владимир Вяткин

Tema sõnul seisneb tuleviku edu võti nii rahvusvaheliselt kui ka riigisiseselt meie avatuses, paindlikkuses ning selles, kui kaasav on meie areng ja kui hästi me suudame teha koostööd erinevatesse väärtusruumidesse kuulumisele vaatamata.

"See tähendab avatust uutele ideedele ning ümberkorraldustele, valmidust võtta riski ja minna üle uutele tehnoloogiatele," ütles Ratas ning rõhutas, et nii riik kui ka erasektor peavad rohkem panustama innovatsiooni heaks.

"Eestis on tööstusroboteid töötaja kohta ligikaudu seitse korda vähem maailma keskmisest. Eestit edestavad näiteks Kreeka ja Rumeenia, meile järgneb Brasiilia, kuid kõrge sissetulekuga riikidele jääme kümnetes kordades alla. See on kasutamata võimalus, mida valitsuses heaks kiidetud tööstuspoliitika rohelise raamatu rakendamine peab adresseerima," sõnas peaminister.

Ta lisas, et peab olema rohkem avatud nii välistöötajate Eestisse lubamise suhtes kui ka arvestama ressursiga, mida pakub väliseestlaskond. "Meie majandus on korduvalt näidanud paindlikkust ja kohanenud kiiresti muutuvate oludega ning see omadus tuleb kindlasti säilitada," toonitas peaminister.

Analüütikud: Ei jää ilma sisserändeta Eesti rahvaarv püsima >>

Kui praegused demograafilised trendid jätkuvad, on Eestis sajandi lõpuks 800 000 elanikku, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti märtsis. Eesti Pangaliidu korraldatud arutelul tõdesid pankade analüütikud, et majandusarengu seisukohalt on vaja jõuda kiirele otsusele, kas tahame rännet Eestile kasulikult juhtida või üksnes reageerime isekujunevale sisserändele.

2018. aasta sisserände piirarv on 1315 inimest. Aprillikuu seisuga on välja antud 734 elamisluba kolmandate riikide kodanikele. Menetluses on 678 taotlust, mis lähevad piirarvu alla, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti teisipäeval.

EAS alustab Mainor ASiga koostööd välisspetsialistidele suunatud teenuskeskuse loomiseks, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

EAS sõlmis Mainor AS-iga ühiste kavatsuste memorandumi, mille kohaselt alustatakse koostööd Eestisse saabuvatele välisspetsialistidele suunatud teenuskeskuse loomiseks Ülemiste City linnakusse, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti möödunud aasta lõpus.

Mainor AS eestvedamisel ja osalusel ning koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) välisspetsialistide kaasamise programmiga Work in Estonia (WiE) töötatakse välja rahvusvahelise maja koostööprojekt. Rahvusvahelise maja avamine on plaanis 2018. aasta sügisel.

Tööandja Ukraina võõrtöölistest: ei iialgi enam >>

Rahvusvahelise maja eesmärk on pakkuda välisspetsialistidele vajalikku infot ja teenuseid ühest kohast, et neil oleks võimalik Eestis sujuvamalt kohaneda. WiE osaleb Rahvusvahelise maja projektis nõustaja rollis teenuste väljatöötamisel ning kaasates tulevikus teisi ametiasutusi.

32
Tagid:
innovatsioon, tööturg, konverents, Tuulelohe lend 2018, Jüri Ratas, Eesti, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega