Investeeringud päästeametnike keeleõppesse ei andnud tulemusi

Investeeringud päästeametnike keeleõppesse ei andnud tulemusi

65
(Uuendatud 10:32 03.04.2018)
Esmaspäeval vabastas Ida Päästekeskus töölt 12 päästjat eesti keele nõuetele mittevastavuse tõttu. Hoolimata võimalustest keelt õppida ei ole see soovitud tulemust saadud, tunnistab Päästeamet.

TALLINN, 3. aprill — Sputnik. Päästeamet on alates 2010 aastast tegelenud vabastatud teenistujate aitamisega eesti keele nõutele vastavusse viimisega. Meedias levivad väited eesti keele õpetajast, kes olevat kaevanud ühe päästja peale ei vasta tõele, teatab Päästeamet.

Päästeameti Ida päästekeskuse juhi Ailar Holzmanni sõnul ei lase Päästeamet oma töötajaid nii kergekäeliselt ära.

Vähene eesti keele oskus piirab tööalast arengut >>

"Oleme üks meeskond ning hoiame üksteist. Paraku on päästja eesti keele oskus seadusest tulenev kohustus, aga mis annab võimaluse minna õppima päästekooli, osaleda täiendkoolitustel ja kursustel, teha koostööd päästesündmuse lahendamisel koostööpartnerite ja abivajajatega, viia läbi ennetustööd, lugeda ja mõista asutusesiseseid töökorralduse regulatsioone, sisekommunikatsiooni teateid ja palju muud," ütles Holzmann.

"Piisaval tasemel keeleoskus peab olema aga inimese enda soov ja tahe ning päästjate vabastamine keelenõuete tõttu näitab seda, et hoolimata võimalustest õppida eesti keelt ei ole see soovitavat tulemust toonud", märkis Holzmann ja lisas, et keeleoskus on oluline vajadus.

"Päästja elukutse on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Päästja peamine ülesanne on ühiskonnas tagada turvatunne ja keeleoskusest võib sõltuda inimese elu.

Päästeamet on kaheksa aasta jooksul korraldatud 22 eesti keele kursust Narvas, Sillamäel ja Jõhvis, kus on osalenud kokku 326 päästeteenistujat. Kokku on nende aastate jooksul Päästeamet koolitanud päästjaid kokku summas 70 583 eurot.

2010-2018 aastani on omandanud eesti keele C1 taseme tunnistuse 4 töötajat, B2 taseme tunnistuse 4 töötajat, B1 taseme tunnistuse 23 töötajat ja A2 taseme tunnistuse 9 töötajat.

Selleks, et abistada ja toetada päästjaid eesti keele taseme nõudega vastavusse viimisel, korraldab Päästeamet ka edaspidi eesti keele kursuseid päästjatele, kes soovivad B1 taseme oskust omandada ja tunnevad et vajavad juurde kindlust eesti keeles suhtlemiseks.

Hartman: eestlased ja muukeelsed elavad paralleelühiskondades >>

12 päästja vabastamine neljast päästekomandost ei halvenda päästeteenuse osutamist nendes piirkondades. Päästeametil on kehtestatud nõuded, milline peab olema komandode valvevahetuses päästjate, meeskonnavanemate ja rühmapealike miinimumkoosseis. Kui kehtestatud arvust on valvemeeskond väiksem, siis tuuakse mõnest teisest komandost päästja vajaminevasse komandosse valvesse või kutsutakse vabast vahetusest päästja tööle.

Päästeamet alustab koheselt uute töötajate värbamisega, tööle võtmisega ja õppima saatmisega Väike-Maarja päästekooli. Väike –Maarja päästekoolis alustab järjekordne lend juba 1. septembril.

Seost eesti keele oskuse ja sissetulekute vahel kinnitavad rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu (PIAAC) andmed. Kui eesti keelt halvasti oskavad vene koduse keelega inimesed võivad sõltuvalt elukohast teenida kuni 30% vähem sarnase taustaga eesti koduse keelega inimestest, siis keskmise eesti keele oskuse puhul on see erinevus oluliselt väiksem ning hea eesti keele oskusega inimeste palgad ei erine eesti koduse keelega inimeste palgast üheski piirkonnas, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu sügisel.

Soome Vabariigi siseminister Kai Mykkänen omistas Helsingis toimunud pidulikul üritusel Päästeameti peadirektor Kuno Tammearule Soome Päästeala Teeneteristi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti märtsi lõpus.

See on suur tunnustus Kuno Tammearule ja kogu Eesti päästevaldkonnale, kuna selle aumärgiga on pea 80 aasta jooksul autasutatud vaid 10 mitte Soome kodanikku.

Linnavõimud taunisid mitte-eestlaste sovetiseerimist Postimehe poolt >>

Soome Päästeteenistuse peadirektori Esko Koskineni sõnul on Eesti ja Soome vaheline koostöö olnud aktiivne ja hästi toimiv. "Kuno Tammearu on arendanud ning süvendanud Eesti ja Soome vahelist koostööd päästealal ning viinud selle inimesele lähemale," sõnas Koskinen.

65
Tagid:
vallandamine, töö, eesti keel, Ida päästekeskus, päästeamet, Ailar Holzmann, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega