Tallinn sunnib hooletuid prügifirmasid trahvi maksma, illustreeriv foto

Tallinn sunnib hooletuid prügifirmasid trahvi maksma

98
(Uuendatud 13:21 26.03.2018)
Tallinnale kuuluv jäätmekeskus määras Eesti Keskkonnateenuste AS-ile 241 prügimahuti põhjuseta tühjendamata jätmise eest 4000-eurose leppetrahvi.

TALLINN, 26. märts — Sputnik. Kristiine linnaosas on kuni 1. maini jäätmeveos vaba turg. "Korteriühistu ja kinnistuomanik valis ise välja talle hinnalt või kvaliteedilt meelepärase jäätmevedaja ja sõlmis temaga lepingu, tegemist on eraõigusliku suhtega," selgitas linnaosavanem Jaanus Riibe, vahendab Pealinn.

Prügivedu võib märgatavalt kallineda >>

"Viimasel kuul on olnud probleeme peamiselt AS-ga Eesti Keskkonnateenused, nende peale laekus elanikelt ka mitmeid kaebusi. Näiteks ei tühjendatud jäätmemahuteid õigel ajal, need olid täis või ei veetud õigel päeval," rääkis Riibe.

Veebruarist osutab AS Eesti Keskkonnateenused korraldatud jäätmeveona teenuseid Mustamäel, kuid rahul ei olda sealgi. "Minu hinnangul ei saa nad prügiveoga hakkama," ütles Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.

Ta lisas: "Mustamäe linnaosavalitsuse telefonid on linlaste kaebustest punased ning see, et tegemist on eraettevõtte tööjõuprobleemiga, neid ei huvita. Ei peagi huvitama, sest prügi peab saama veetud! Mõistagi võin ju Mustamäe linnaosa reservfondist raha leida, et vedamata prügi erakorraliselt minema toimetada, aga kas see ongi lahendus?"

Näiteks 19. märtsil jättis firma tühjendamata 132 ja 20. märtsil 80 segaolmejäätmete mahutit. Samuti jäi 19. märtsil tühjendamata 29 paberi ja kartongi mahutit.

Eesti firma muudab Biškeki prügimäe pargiks >>

"AS Eesti Keskkonnateenused alustasid prügivedu 1. veebruarist Mustamäe 3. ja 4. jäätmeveopiirkonnas, kuid sellest ajast saadik on Tallinna linna asutustesse saadetud rohkelt kaebusi vedamata prügi pärast," kinnitas Tallinna jäätmekeskuse juhataja asendaja Kristjan Mark. "Linnal on kohustus nõuda vedajalt lepingu täitmist."

Kuna ainuüksi 19.-20. märtsini on Eesti Keskkonnateenuste AS jätnud tühjendamata 241 veograafikusse märgitud mahutit, võiks linn ettevõttele 241 mahuti põhjuseta tühjendamata jätmise eest määrata leppetrahvi summas 12 050 eurot ehk 241 x 50 eurot. Linn pidas tellijana siiski mõistlikuks vähendada leppetrahvi summat 4000 euroni. Trahvisumma saadakse kätte tasaarvelduse teel.

Eesti Keskkonnateenuste juhataja Argo Luude põhjendas lohakat tööd töötajate haigusega.

"Märts oli meile ajalooline kuu selles mõttes, et firma kolmekümnest autojuhist haigestus kümme," rääkis Luude. "Kui kolmandik olulisest tööjõust peaaegu et ühe nädala jooksul välja langeb, on raske kõigile asendajaid leida ja kiireid ümberkorraldusi teha."

Seni ise klientidega lepinguid sõlminud ja suhtlust pidanud, linna riigihanke võitnud ettevõte pole korraldatud jäätmeveos osalenud. "Veebruaris käivitus meil korraldatud jäätmevedu, mis tähendab, et firma asemel sõlmib klientidega lepingud linna jäätmekeskus, samuti edastab meile marsruudid ja konteinerid, mida me tühjendama peame," rääkis Luude.

EL seab jäätmekäitlusele uued sihtarvud >>

"Veel jaanuari keskel polnud meile kõiki kliente teada antud, vedu aga pidi algama juba 1. veebruarist. Veebruarikuu läkski selle peale, et kliendid ja konteinerite asukohad üles leida, tühjendussagedused ja logistika paika panna," lisas Luude.

Keskkonnateenustel on enam kui 100 000 klienti üle Eesti ja firma käitleb 250 000 tonni jäätmeid aastas.

Möödnud aasta lõpus sõlmisid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu Eesti juhtimisel esialgse kokkuleppe jäätmekäitlusdirektiivide muutmiseks, aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu tase 55%-ni ja aastaks 2030 60%-ni, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Aastas tekib Eestis ligikaudu 470 000 tonni käitlemist vajavaid olmejäätmeid. Eesti on võtnud eesmärgiks aastaks 2020 ringlusse võtta vähemalt 50% olmejäätmete kogumassist aastas, kuid 2014. aastal võeti ringlusse 32% ning 2015. aastal vaid 30% olmejäätmetest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti sügisel.

Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas uue jäätmete kogumise, sortimise ja ringlussevõtu arendamiseks mõeldud toetuse tingimused. Jäätmekäitlusega seotud tegevuste arendamise jaoks on kokku 12 miljonit eurot, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti märtsi alguses.

"Eestis tekib täna ligikaudu pool miljonit tonni olmejäätmeid, millest lõviosa jõuavad põletusahju või prügimäele. Vaid kolmandik olmejäätmetest saab ringlussevõtu teel endale uue elu. Otsesõnu on see ressursside raiskamine. Vajame rohkem selliseid tarku lahendusi, mis jäätmetest hoopis tooted teeks," ütles Kiisler.

98
Tagid:
jäätmed, ühiskond, prügivedu, prügi, AS Eesti Keskkonnateenused, Tallinn, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega