Ilm muutub ka edasi, illustreeriv foto

Klimatoloog: ilm muutub ka edasi

64
(Uuendatud 16:12 24.03.2018)
Klimatoloogi Ain Kallise sõnul on ilm muutunud ja muutub ilmselt ka edasi. Soojenevad enam kevaded ja natukene vähem talved. Näeme me rohkem ka taifuune ja orkaane, ning ka kuumalaineid.

TALLINN, 24. märts — Sputnik. "Tulevikus saavad ilmselt olema ka soojemad talved ja soojemad suved. Tuulte suurenemise osas ei oska keegi tegelikult midagi palju praegu ennustada aga kindel on see, et sademete hulk kasvab, mis peaks põllumeestele hästi sobima," ütles klimatoloog Ain Kallis, vahendab Pealinn.

Kliimaliidrid varjavad räpase energia investeeringuid >>

"Kliimateadlased näevad ette, et Eestis peaksid kõige suurema muutuse läbi tegema just nimelt kevade temperatuurid. Kui kevaded peaksid 50. aasta pärast muutuma soojemaks 2,3 kuni 2,4 kraadi, siis suved ainult 1,6 kraadi, mis ei ole väga põrutav muutus," lisas Kallis.

Kallise sõnul näeb Eesti lähitulevikus ilmselt ka soojemad talvesid. Tuulte surenemise osas ei oska Kallise sõnul aga keegi midagi palju ennustada.

"Sademete hulk peaks suurenema aga ka tulevikus, mis saab ilmselt põllumeestele olema hea uudis. Kindlasti väheneb edaspidi ka lumerohkus," ütles Kallis.

Kallise sõnul näeme me ilmselt globaalselt aga rohkem ka taifuune ja orkaane, ning ka kuumalaineid, mille sagedus lähitulevikus kasvab.

"Kliimamuutused ei too kaasa ainult muutusi näiteks kuumalainetes, vaid sageneda võivad ka külmalained. Üldine tendents on küll see, et aasta keskmised temperatuurid peaksid ikka kõrgemale tõusma," märkis Kallis.

Temperatuuride lõputut tõusu Kallis aga ette ei näe, sest erinevate hinnangute kohaselt võib temperatuuriplatoo ette tulla.

"Mõningad uuringud väidavad ka seda, et temperatuuride tõus võib jätkuda vaid paar aastat ja siis peaks olukord minema platoo peale ja hoopiski hakkama kahanema," lisas Kallis.

Kallise sõnul võiks temperatuuride kõikumise ja etteennustavate arvamuste kohta tuua hea näite lähiminevikust, kus Ameerika kliimatedlased soovitasid 1970. aastal president Nixonil hakata Gröönimaa jääväljadele tahma külvama, et vältida planeedi külmenemist.

Antarktika jääkatte sulamine >>

"Hetkel võitleme aktiivselt selle vastu, et Gröönimaa ja Aktika väljad ei sulaks ehk praegu toimub täpselt vastupidine tendents, mis näitab seda, et klimatoloogias ei saa midagi nii täpselt ennustada, sest kliima muutub ja jääb muutuma ka tulevikus," rääkis Kallis. "Põnev on aga see, kuhu poole see tegelikult muutub."

Kallise sõnul väidavad aga geoloogid, et jääaeg tuleb nii kui nii, küsimus on praegu ainult selles, millal ta tuleb.

Meid ümbriteval saastatusel on Kallise sõnul otsene seos kliima soojenemisega- metaan ja teised ained, mis tekitavad maakera ümber kihi, mis omakorda tekitab kasvuhoone efekti ja hoiab soojust maakera kohale ega lase seda atmosfäärist välja.

Kallise hinnangul võib ka see olukord piisavalt kiiresti muutuda, näiteks siis kui päikese aktiivsus väheneb. "Tohutult palju on faktoreid, mis meid ja kogu olukorda universumis mõjutab," nentis Kallis.

"Kunagi ei ole olemas üks–üheseid seoseid ja on küllalt palju teadlasi, kes väidavad, et ka see, mida praegu ennustatakse ja räägitakse võib olla täiesti vastupidine tulevikus," lõpetas Kallis.

Keskkonnaministeerium panustab tänavugi arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse, uuendusena on seekord võimalik taotleda toetust kliimaalaste lahenduste eksportimiseks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti veebruaris.

"Eesti on lubanud igal aastal kasvuhoonegaasidega kauplemise tuludest panustada arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse miljon eurot. Sellest aastast pakume võimalust oma kliimaalaste lahenduste arenguriikidesse viimiseks küsida ka toetust," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Viimaste 15 aastaga on rahvusvaheline migratsioon hüppeliselt kasvanud, ulatudes 2015. aasal juba 244 miljoni inimeseni (võrdluseks 2000. aastal oli migrantide arv ligikaudu 173 miljonit). Üks rände põhjuseid on kahtlemata ka kõrbestumine. Viljaka maa kadumine sunnib üha rohkem inimesi oma kodudest lahkuma.

Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris püstitas 2016. aastal uue rekordi, teatas ÜRO, hoiatades, et Pariisi kliimaleppe sihtide saavutamiseks on vaja drastilisi meetmeid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

NASA avastas sajakilomeetrise mõra Antarktika jääs >>

Viimati oli süsinikdioksiidi kontsentratsioon Maal praeguse tasemega samaväärne kolm kuni viis miljonit aastat tagasi, kui planeedi veetase oli praegusest kuni 20 meetrit kõrgem.

64
Tagid:
ennustus, prognoos, talv, kevad, kliimamuutused, ilm, kliima, Ilmateenistus, Ain Kallis, maailm, Eesti