Ilm muutub ka edasi, illustreeriv foto

Klimatoloog: ilm muutub ka edasi

67
(Uuendatud 16:12 24.03.2018)
Klimatoloogi Ain Kallise sõnul on ilm muutunud ja muutub ilmselt ka edasi. Soojenevad enam kevaded ja natukene vähem talved. Näeme me rohkem ka taifuune ja orkaane, ning ka kuumalaineid.

TALLINN, 24. märts — Sputnik. "Tulevikus saavad ilmselt olema ka soojemad talved ja soojemad suved. Tuulte suurenemise osas ei oska keegi tegelikult midagi palju praegu ennustada aga kindel on see, et sademete hulk kasvab, mis peaks põllumeestele hästi sobima," ütles klimatoloog Ain Kallis, vahendab Pealinn.

Kliimaliidrid varjavad räpase energia investeeringuid >>

"Kliimateadlased näevad ette, et Eestis peaksid kõige suurema muutuse läbi tegema just nimelt kevade temperatuurid. Kui kevaded peaksid 50. aasta pärast muutuma soojemaks 2,3 kuni 2,4 kraadi, siis suved ainult 1,6 kraadi, mis ei ole väga põrutav muutus," lisas Kallis.

Kallise sõnul näeb Eesti lähitulevikus ilmselt ka soojemad talvesid. Tuulte surenemise osas ei oska Kallise sõnul aga keegi midagi palju ennustada.

"Sademete hulk peaks suurenema aga ka tulevikus, mis saab ilmselt põllumeestele olema hea uudis. Kindlasti väheneb edaspidi ka lumerohkus," ütles Kallis.

Kallise sõnul näeme me ilmselt globaalselt aga rohkem ka taifuune ja orkaane, ning ka kuumalaineid, mille sagedus lähitulevikus kasvab.

"Kliimamuutused ei too kaasa ainult muutusi näiteks kuumalainetes, vaid sageneda võivad ka külmalained. Üldine tendents on küll see, et aasta keskmised temperatuurid peaksid ikka kõrgemale tõusma," märkis Kallis.

Temperatuuride lõputut tõusu Kallis aga ette ei näe, sest erinevate hinnangute kohaselt võib temperatuuriplatoo ette tulla.

"Mõningad uuringud väidavad ka seda, et temperatuuride tõus võib jätkuda vaid paar aastat ja siis peaks olukord minema platoo peale ja hoopiski hakkama kahanema," lisas Kallis.

Kallise sõnul võiks temperatuuride kõikumise ja etteennustavate arvamuste kohta tuua hea näite lähiminevikust, kus Ameerika kliimatedlased soovitasid 1970. aastal president Nixonil hakata Gröönimaa jääväljadele tahma külvama, et vältida planeedi külmenemist.

Antarktika jääkatte sulamine >>

"Hetkel võitleme aktiivselt selle vastu, et Gröönimaa ja Aktika väljad ei sulaks ehk praegu toimub täpselt vastupidine tendents, mis näitab seda, et klimatoloogias ei saa midagi nii täpselt ennustada, sest kliima muutub ja jääb muutuma ka tulevikus," rääkis Kallis. "Põnev on aga see, kuhu poole see tegelikult muutub."

Kallise sõnul väidavad aga geoloogid, et jääaeg tuleb nii kui nii, küsimus on praegu ainult selles, millal ta tuleb.

Meid ümbriteval saastatusel on Kallise sõnul otsene seos kliima soojenemisega- metaan ja teised ained, mis tekitavad maakera ümber kihi, mis omakorda tekitab kasvuhoone efekti ja hoiab soojust maakera kohale ega lase seda atmosfäärist välja.

Kallise hinnangul võib ka see olukord piisavalt kiiresti muutuda, näiteks siis kui päikese aktiivsus väheneb. "Tohutult palju on faktoreid, mis meid ja kogu olukorda universumis mõjutab," nentis Kallis.

"Kunagi ei ole olemas üks–üheseid seoseid ja on küllalt palju teadlasi, kes väidavad, et ka see, mida praegu ennustatakse ja räägitakse võib olla täiesti vastupidine tulevikus," lõpetas Kallis.

Keskkonnaministeerium panustab tänavugi arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse, uuendusena on seekord võimalik taotleda toetust kliimaalaste lahenduste eksportimiseks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti veebruaris.

"Eesti on lubanud igal aastal kasvuhoonegaasidega kauplemise tuludest panustada arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse miljon eurot. Sellest aastast pakume võimalust oma kliimaalaste lahenduste arenguriikidesse viimiseks küsida ka toetust," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Viimaste 15 aastaga on rahvusvaheline migratsioon hüppeliselt kasvanud, ulatudes 2015. aasal juba 244 miljoni inimeseni (võrdluseks 2000. aastal oli migrantide arv ligikaudu 173 miljonit). Üks rände põhjuseid on kahtlemata ka kõrbestumine. Viljaka maa kadumine sunnib üha rohkem inimesi oma kodudest lahkuma.

Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris püstitas 2016. aastal uue rekordi, teatas ÜRO, hoiatades, et Pariisi kliimaleppe sihtide saavutamiseks on vaja drastilisi meetmeid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

NASA avastas sajakilomeetrise mõra Antarktika jääs >>

Viimati oli süsinikdioksiidi kontsentratsioon Maal praeguse tasemega samaväärne kolm kuni viis miljonit aastat tagasi, kui planeedi veetase oli praegusest kuni 20 meetrit kõrgem.

67
Tagid:
ennustus, prognoos, talv, kevad, kliimamuutused, ilm, kliima, Ilmateenistus, Ain Kallis, maailm, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega