Ebatüüpilise töö levik vajab mõõtmist, illustreeriv foto

Ebatüüpilise töö levik vajab mõõtmist

79
(Uuendatud 10:38 24.03.2018)
Kaugtöö ja platvormitöö laiem levik ning uued virtuaalsed ametid suurendavad töötajate jaoks töötamisega seotud kulusid ja riske, mis on traditsiooniliselt olnud tööandja kanda.

TALLINN, 24. märts — Sputnik. Euroopas ja Eestis on veel peamiselt levinud traditsiooniline töövorm ehk täistööajaga töölepinguline töökoht ühe tööandja juures. Samas leiavad mitmete uuringute autorid, et ebatraditsioonilised töövormid, lühiajaline töö ja töö nõudmisel on saamas uueks tööturu normiks, teatab Arenguseire Keskus.

Uutmoodi töötamine >>

Arenguseire Keskus viib sel aastal läbi tööturu tuleviku uurimisprojekti, mille raames sai valmis virtuaaltöö leviku ja mõjude analüüs. Keskuse eksperdi Johanna Vallistu sõnul eristatakse täna kolme olulisemat virtuaaltöö liiki, milleks on kaugtöö, platvormitöö ja tekkivad virtuaalsed ametid.

Eesti inimeste soov teha kaugtööd on aastatega suurenenud, illustratiivne foto
© Sputnik / Кирилл Каллиников

Viimastel aastatel on kõige kiiremini kasvanud platvormitöö ehk töö, mida tehakse veebipõhisel platvormil üle interneti või füüsilises keskkonnas. Seitsmes Euroopa riigis läbiviidud uuringu põhjal on platvormitööd teinud 9%-22% elanikkonnast.

Iganädalaselt teeb platvormitööd kuni 10% tööealisest elanikkonnast ja kuni 5% teenib sellega vähemalt poole oma sissetulekust. Eestis ei ole platvormitöö levikut seni veel mõõdetud, kuid see on kindlasti üha olulisem töövorm.

"Tööd vahendavad platvormid on Eestis kiirelt levinud ning platvormitööd võib pidada paindlikuks töövõimaluseks, mis on osade inimeste jaoks elustiilivalik, kuid teiste jaoks vajadus. Uuringud on leidnud, et platvormitöö on eriti levinud nende inimeste seas, kelle sissetulek põhitöökohas ei ole piisav," selgitas Vallistu.

Kõige tuntumad platvormid Eestis on Taxify, Uber, Wolt ja GoWorkaBit.

Uueks trendiks tööturul on uute virtuaalsete ametite tekkimine, näiteks veebimodereerimine, rahaga kauplemine veebimängudes ja professionaalne veebipõhine hasartmängurlus. Uute virtuaalsete ametite üle alles hakatakse arutlema ning nende olemust uurima.

Töö ja pereelu ühitamine — üks eesmärkidest >>

Vallistu rõhutas, et virtuaaltöö ja tavatöö eristamine on muutunud raskemaks, sest valdav enamik ametikohtadest eeldab töö tegemiseks IKT kasutamist. Teiseks on kadumas selged piirid töö ja mittetöö ehk töö ja mängu ja hobi vahel.

"Virtuaaltöö puhul ei saa inimesed tihti planeerida tööaega ega sissetuleku suurust. Samuti vastutavad töötegijad üha sagedamini oma töötingimuste, —tervishoiu ja —ohutuse eest," ütles Vallistu.

"Kui varem pidi tööks vajalikud vahendid võimaldama tööandja, siis nüüd hangivad iseendale tööandjad need ise. Võimendub ka töötervishoiurisk, sest virtuaaltöö on seotud mitmete terviseriskidega, näiteks vale istumisasendi, tööruumi valgusega jne," tõi Vallistu välja ebatraditsiooniliste töövormide levikuga seotud peamisi riske.

Uuring näitab vajadust hakata ka Eestis platvormitöö leviku kohta statistikat koguma, nii nagu oleme nüüdseks jõudnud kaugtöö regulaarse jälgimiseni.

Arenguseire Keskus viib sel aastal läbi tööturu tuleviku uurimisprojekti, mille eesmärk on eeluuringute ja stsenaariumide loomise abil paremini mõista tööturu arenguid Eestis ning nende mõjutegureid.

Keda vajab tuleviku tööturg? >>

Uurimisprojekti raames tellitud virtuaaltöö uuringu viis läbi Hertfordshire"i ülikooli teadur Kaire Holts. Tööturu tuleviku uurimisprojekt valmib selle aasta lõpus.

Tasub teada

Virtuaaltöö (virtual work) all mõistame tasustatud tegevusi, mida viiakse läbi või hallatakse IKT-vahendeid kasutades. Virtuaaltöö võib jagada kolme kategooriasse: kaugtöö, platvormitöö (crowd work) ja tekkivad uued virtuaalsed ametid.

Töötukassa infopäev Narvas
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Platvormitöö on viimastel aastatel kõige kiiremini kasvanud virtuaaltöö tüüp. Seitsmes Euroopa riigis läbiviidud uuringu põhjal teeb iganädalaselt platvormitööd 4,7%-10% tööealisest elanikkonnast ning 1,6%-5,1% saab vähemalt poole oma sissetulekust platvormitööst. Eestis ei ole platvormitöö levikut seni veel mõõdetud.

Kaugtöö keskmine osakaal Euroopas ei ole alates 2009. aastast oluliselt kasvanud, kuid tänu mobiilsetele tehnoloogiatele on mitmekesistumas kaugtöö vormid. Eesti on kaugtöö leviku osas Euroopa Liidu keskmisel tasemel ja seda on teinud u 20% töö- ealisest elanikkonnast (vaata ka Arenguseire Keskuse analüüsi töötajasõbraliku paindlikkuse kohta).

Virtuaaltöö levikuga kaasneb:

  • piir töö ja vaba aja tegevuste vahel ähmastub ning töö mõiste laieneb. Virtuaaltööks võib nimetada ka blogimist, sotsiaalmeediasse piltide laadimist, hasartmängude mängi-mist jne;
  • riskid kanduvad üha rohkem tööandjalt töötajale. Paljud virtuaaltöö tegijad vastutavad ise sissetuleku ja tööaja stabiilsuse ja heade töötingimuste eest. Paljud virtuaaltöötajad on ebakindlas olukorras, sest sissetulek on ebastabiilne;
  • iseendale tööandjaks olevate inimeste osakaalu ja ebatüü- piliste töösuhete kasv ning
  • võimalus teenida täiendavat sissetulekut endale sobival ajal ja kohas. Enamik platvormitöötajaid teevad platvormitööd põhitöökoha kõrvalt.
79
Tagid:
riskid, virtuaaltöö, platvormitöö, kaugtöö, tööandja, töötaja, töö, uuring, Arenguseire Keskus, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega