Loomakaitsjad kutsuvad loobuma haiakvaariumi rajamisest Eestis, illustreeriv foto

Loomakaitsjad: haid on häbelikud ja tundlikud loomad

48
(Uuendatud 15:14 21.03.2018)
Eestisse plaanitakse rajada ookeanikalade akvaarium. Eesti ja välismaa looma- ning looduskaitsjad on seisukohal, et suurte ookeanikalade akvaarium ei sobi kaasaegsesse, loodussõbralikku ja progressiivsesse Eestisse.

TALLINN, 21. märts — Sputnik. MTÜ Loomuse algatatud pöördumisega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) ja planeeritavale perekeskusele "Meritäht" on liitunud mitmed suured välismaised looma- ja looduskaitseorganisatsioonid nagu PETA, Sea Shepherd Global ja Born Free USA. Pöördumisele on allkirja andnud ka kaheksa Eesti loomakaitseühingut ja 13 000 üksikisikut, teatab MTÜ Loomus oma kodulehel.

Eesti lasterõivaste tootjad loobuvad karusnahast >>

"Maailmas domineerivad ja jätkavad võidukäiku vastupidised trendid – liigutakse eemale meelelahutusest, mille peamisteks objektideks on loomad. Suund on looduse ja loomade kaitsmine, liikide säilitamine, jätkusuutlikkus, loodusressursside taastamine," seisab pöördumises.

MTÜ Loomuse juhatuse liikme Kadri Tapersoni sõnul ei ole vangistuses võimalik tagada suurtele avamereloomadele nagu raidele ja haidele liigiomaseid tingimusi.

"Selleks on mitmeid põhjuseid, alustades asjaolust, et haid on häbelikud ja tundlikud loomad ning lõpetades faktiga, et loomade ekspluateerimine meelelahutusobjektina on ajast ja arust tava, mis kuulub ajalukku," selgitas Taperson.

Ühispöördumisele on tänaseks alla kirjutanud PETA Deutschland, merekaitse organisatsioon Sea Shepherd Global, looduskaitseorganisatsioon Born Free USA, Norra suurim loomakaitseorganisatsioon NOAH, Rootsi suurim loomakaitseorganisatsioon Djurens Rätt, Läti Dzīvnieku brīvība, Bulgaaria CAAI ja Horvaatia Animal Friends Croatia.

Eestist on alla kirjutanud MTÜ Loomus, Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing, Pesaleidja, MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu, Varjupaikade MTÜ, MTÜ Kasside Turvakodu ja MTÜ Kassiabi.

Loomakaitsjad päästsid Harjumaal olevast kutsikavabrikust 38 koera, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Loomuse kodulehel on avatud ka petitsioon, millele on tänase seisuga alla kirjutanud 13 000 inimest.

29. märtsil kell 12 – 13 toimub Tallinnas meeleavaldus haide ja raide kaitseks. Üritust planeeritakse EAS-i hoone ette, aadressile Lasnamäe 2.

MTÜ Loomus tegeleb loomade huvide ja õiguste kaitsega ning loomade huvide esindamisega ühiskondlikes aruteludes. Loomus seisab eelkõige nende loomade eest, keda kasutatakse põllumajanduses, loomkatseteks, meelelahutustööstuses ja karusnahkade tootmiseks.

Veekeskus Meritäht plaanitakse ehitada Läänemaale Dirhami sadamasse, EAS on projekti toetuseks lubanud 2,25 miljonit eurot. Majja kavandatakse läbi kolme korruse ulatuvat 15-meetri sügavust haide ja raidega akvaariumi.Hailaadsed ehk haid (Selachomorpha) on kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassi kuuluv ülemselts, kirjutas Lääne Elu aasta tagasi.

Kokkupõrge maailma kõige ohtlikuma hai ja sukelduja vahel >>

Hailaadsed

Hailaadsete hulka kuulub 20 sugukonda ja veerand tuhat liiki. Nad on levinud kõigis meredes ja ookeanides. Magevees kohatakse neid harva. Nad asustavad nii rannalähedast madalvett kui avamerd, sealhulgas suuri sügavusi. Mõnel liigil on suur töönduslik tähtsus.

Lahing kahe hai vahel >>

Haidel on pikk keha, mis ei ole seljalt ja kõhult lamendunud. Kujult meenutab see torpeedot ja on väga heade hüdrodünaamiliste omadustega. Haid on suurepärased ujujad ja sellepärast on nende uimed hästi arenenud. Sealjuures on õlavöötme parem- ja vasakpoolne toes selja poolt vaadates lahus. Lõpusepilud asuvad pea külgedel. Mõnel liigil on silma eesnurgas pilkkile ehk liikuv silmalaug.

Haidel on palju suuri ja teravaid hambaid. Hammaste ehitus on neil mitmekesine ja sugukondi saab selle põhjal eristada. Nendel liikidel, kes toituvad suurtest saakloomadest, on hammastik väga võimas ja kujutab kohutavat relva.

Allikas: Vikipeedia

© Ruptly
Vaalhaid on maailma kõige suuremad kalad

48
Tagid:
meeleavaldus, petitsioon, perekeskus, akvaariumikala, ookean, kala, hai, Meritäht, Loomus, Kadri Taperson, välismaa, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega