21. märtsil tähistatakse rahvusvahelist metsapäeva, illustreeriv foto

Metsanduse tulevik eeldab ühiskondlikku kokkulepet

42
(Uuendatud 11:21 21.03.2018)
ÜRO Peaassamblee algatusel tähistatakse 21. märtsil rahvusvahelist metsapäeva, mille tähistamisega rõhutatakse kõigi metsade ja metsatüüpide tähtsust maailma ökoloogilise tasakaalu säilimiseks.

TALLINN, 21. märts — Sputnik. Metsanduse järgmise kümnendi arengukava koostamise avaüritus tõi eelmisel nädalal kokku ligi 150 huvilist, kes said ülevaate, kuidas kava koostamine käima hakkab ning kuidas kõik soovijad seejuures kaasa rääkida ja üksmeelt otsida saavad, teatas Keskkonnaministeerium. 

Ministeerium alustab uue metsanduse arengukava koostamist >>

"Keskkonnaministeerium on kutsunud teid siia selleks, et keegi ei saaks teisele poolele oma ideoloogiat peale suruda," ütles minister Siim Kiisler Tallinna Kultuurikatlasse kogunenuile.

"Oleme kutsunud kõiki arutama, tegema koostööd. Eestlased on jonnakad ja tahavad saavutada oma eesmärki. See eesmärk võiks olla leppida kokku. Selleks käitugem väärikalt ning kuulakem üksteist," lisas minister.

Euroopa Liit surub Soomele vägisi peale metsaraie vähendamist, illustartiivne foto
© Sputnik / Алексей Мальгавко

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp nentis, et metsandus on valdkond, kus põimub lugematult palju huvisid. "Uus arengukava võiks siin olla vahend, et leida ühiskonnas üksmeel," lisas Lamp.

Eesti metsanduse uus arengukava koostatakse aastateks 2021.-2030. Meie metsanduse selle aja eesmärkide ja nende saavutamise teede paika panekul võetakse seejuures arvesse nii metsade sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi kui ka majanduslikke väärtusi.

Arengukava koostamise esimeses etapis hakkab Eesti metsanduse probleeme esmalt kaardistama uue arengukava algatamise töörühm, kuhu kuuluvad erinevate huvirühmade esindaja ja asjatundjad Jaan Aiaots, Jaanus Aun, Ando Eelmaa, Tõnu Ehrpais, Ahto Kaasik, Paavo Kaimre, Mailiis Kaljula, Aigar Kallas, Mihkel Kangur, Marek Kase, Mait Kaup, Jaan Kers, Tõnis Korts, Jürgen Kusmin, Rainer Kuuba, Art Leete, Toomas Lemming, Mikk Link, Asko Lõhmus, Valdur Mikita, Irje Möldre, Sille Pihlak, Marge Rammo, Bert Rähmi, Rene Tammist, Taavi Tattar, Erik Terk, Hardi Tullus, Kristjan Tõnisson, Tarmo Tüür, Veiko Uri, Urmas Varblane, Triin Vihalemm, Kadri-Aija Viik, Linda-Mari Väli.

Eestimaa rohelised kahtlustavad valitsust ja metsatööstureid vandenõus >>

Lisaks kuuluvad töörühma keskkonnaministeeriumi, kultuuriministeeriumi, maaeluministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning riigikantselei esindajad.

Töörühma esimene koosolek on kavas 22. märtsil. Edaspidistel koosolekutel jaguneb töörühm neljaks: metsade sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi ja majanduskikke aspekte käsitlevaiks ning vastavaid probleeme välja selgitavaks rühmaks.

Sügiseks koostab töörühm kogutud ettepanekute ja probleemide põhjal metsanduse uue arengukava koostamise ettepaneku. Keskkonnaministeerium esitab selle valitsusele ja kui valitsus ettepaneku heaks kiidab, algab arengukava kokkupanek. Seda koordineerib arengukava koostamise juhtrühm, töö peaks saama tehtud 2020. aasta suveks. Uue arengukava heakskiitmine on seejärel Riigikogu pädevuses.

Avalikkust kaasatakse kogu arengukava koostamise aja. Oma ettepanekuid arengukava koostamise kohta saab praegu esitada kava algatamise töörühma, hiljem juhtrühma liikmetele, aga ka meiliaadressil mets@envir.ee. Kavas on korraldada ka mitu suurt rahvakoosolekut.

Värske info metsanduse 2021.-2030. aasta arengukava koostamise kohta on pidevalt leitav siit.

Keskkonnaministeerium alustab kogu meie elukeskkonna jaoks väga tähtsa strateegilise dokumendi, järgmise kümnendi metsanduse arengukava koostamist, mille eesmärk on metsade säästlik majandamine, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti möödunud aasta lõpus. "Ees seisab suur töö, milleks kulub peaaegu kolm aastat," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Kiisler rõhutas, et praegu on umbes pool Eestit kaetud metsaga, kuid metsarohkus ei tähenda paraku seda, et metsandusega on kõik korras. Üks suuri probleeme on see, et meile on väga vähe alles jäänud sajanditevanuseid põlismetsi.

Keskkonnaministeeriumi ees toimub pikett metsanduspoliitika vastu >>

"Eriti väärtuslik mets tuleb kiiresti kaitse alla võtta ja seda me vastavalt metsanduse arengukavale ka teeme: kokku on juba praegu range kaitse all 12 protsenti metsast," ütles Kiisler.

42
Tagid:
avalikkus, loodus, keskkond, arengukava, metsandus, mets, kultuurikatel, Keskkonnaministeerium, Siim Kiisler, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega