Venemaa presidendi valimised Tallinnas

Venemaa kodanikud väljendasid presidendi valimistel armastust oma isamaa vastu

91
(Uuendatud 16:49 18.03.2018)
Valimistepäeval, 18. märtsi hommikul tohutuid järjekordi Pikal ja Laial tänaval, erinevalt päev varem toimunud eelvalimistest, ei olnud. Aga rahvast oli ikkagi rohkesti – valijate seas olid nii kohalikud venemaalased kui ka Eesti pealinna külalised.

TALLINN, 18. märts — Sputnik, Deniss Pastuhhov, Jevgeni Ašihmin. Valdava massi valimisjaoskondadesse tulnutest moodustasid inimesed vanemast põlvkonnast, aga keskpäevaks astusid ligi ka noored. Hääletuskabiinid tühjaks ei jäänud, valimisjaoskonnas täheldati vaatlejaid ühe Venemaa presidendikandidaadi poolt.

Выборы президента России в посольстве РФ в Таллинне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa presidendi valimised Eestis.

Vedas ka ilmaga. Päike paistis ning külmakraade oli napilt, külm oli pigem värskendav. Tuju oli valima tulnutel hea.

Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov avaldas intervjuus Sputnik Eestile lootust, et valimisaktiivsus püsib 17. märtsi hääletuspäeva tasemel: "Tulemustest rääkida on ennatlik, tuleb oodata õhtuni, aga juba on näha, et inimesi tuleb pidevalt, tullakse ka teistest linnadest – ja see teeb rõõmu."

Посол России в Эстонии Александр Петров
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.

Suursaadik täpsustas, et valimistes saab osaleda ainult 83 000 Eestis elavat Venemaa kodanikku: "Näiteks Sillamäelt ja Narvast pärit inimesed, kes töötavad pealinnas, hääletavadki siin."

Выборы президента России в посольстве РФ в Таллинне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa presidendi valimised Tallinnas.

Aleksandtr Petrovi sõnul kulgeb kõik ilma ekstsessideta, tavapärasel režiimil. Saatkonna töötajatele on abiks ka kohalik politsei, kes valvab korra järele, ja eraturvafirmade töötajad.

Эстонская полиция дежурит рядом со зданием посольства России в Таллинне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti politsei Vene saatkonna juures.

"Ma olen vestelnud päris paljude kodanikega ja kuulnud ainult tänusõnu – hääletamise ladusa korraldamise eest," ütles Petrov ja täpsustas, et asjaolu, et Eesti keelas Venemaa presidendi valimised väljaspool saatkonda, ei ole osutunud suureks probleemiks, kuna ettevalmistused valimisteks kulgesid juba seda teavet arvesse võttes.

Valimisprotsessi korraldust Tallinnas kiitsid ka Ada ja Galina, kes elavad Eesti pealinnas juba nõukogude aegadest.

"Me oleme Venemaa kodanikud ja meie jaoks on valimistest osavõtmine meie kohus. Kui oleks olnud vilets ilm, siis ikkagi oleksime tulnud, ainult et vihmavarjuga. Arvasime, et ees ootavad järjekorrad, tuleb seista külma käes, kuid oleme väga rahul, et pääsesime ruttu valimissaali ja andsime oma hääled, kõik oli väga hästi korraldatud."

Жительницы Таллинна Ада и Галина
© Sputnik / Денис Пастухов
Tallinna elanikud Ada ja Galina.

Sergei Andrejev saabus valima erepunases Venemaa olümpiakoondise vormis, ent spordiga tal pistmist ei ole. Küll aga Venemaaga.

Уроженец Брянска Сергей Андреев
© Sputnik / Денис Пастухов
Sergei Andrejev.

"Minu osalemine valimistes on minu kodumaa-armastuse väljenduseks – Venemaa suhtes. Elan Tallinnas ligi 50 aastat, aga armastan oma sünnimaad. Ma olen pärit Brjanskist – see on kõige iidsem linn Venemaa territooriumil. Olgu tuisk või torm või lumesadu – igal juhul oleksin valima tulnud, see on minu partiootlik kohus ja püha kohustus" väitis Sergei Andrejev Sputnik Eestile.

Piirlinn hääletab aktiivselt

Narvas moodustus valimisjaoskondade avamishetkest kella 8-st peale järjekord neist, kes soovisid Venemaa presidendivalimistel oma hääle anda.

Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa elanikud hääletasid Narvas Venemaa Peakonsulaadi neljas valimisjaoskonnas. Venemaa kodanikud said valimissedeli täita ja urni lasta mitte ainult Peakonsulaadi hoones, vaid ka spetsiaalselt selleks paigaldatud moodulirajatistes.

У здания Генконсульства РФ в Нарве
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Venemaa presidendi valimised Narvas.

Konsulaadi töötajatele tuli Moskvast appi üle kolmekümne inimese, kes aitasid valimisi läbi viia nii, et järjekord hääletada soovijatest võimalikult ruttu edasi liiguks.

Valijate kaugematest linnadest kohaletoimetamiseks said korraldatud spetsiaalsed bussireisid. Needsamad autobussid viisid valijad ka koju tagasi.

"Narva hääletab aktiivselt," ütleb peakonsul Juri Gribkov olukorra kohta 18. märtsil.

Jaoskonnakomisjonide esindajad sõitsid valimispäeval ka sõjaveteranide, invaliidide ja teiste elanike juurde, kes tervisliku seisundi tõttu on jäänud väheliikuvaks, koju kohale.

Mäletavad oma juuri

Monteerimisfrima töötajast narvalane Vadim käis valimas ise ja tõi valimisjaoskonda oma ema Niina.

У здания Генконсульства РФ в Нарве
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Venemaa presidendi valimised Narvas.

"Olen sündinud Eestis, kuid omal ajal võtsin Vene Föderatsiooni kodakondsuse. Kogu meie perekonnal ole sugugi ükskõik, mis Venemaa toimub. Seetõttu tuligi hääletada. Venemaa on meie naaber ja loodame Eesti-Vene suhete paranemisele" ütleb Vadim portaalile Sputnik Eesti.

"Ehkki minu koduks on Eesti, on minu sünnimaaks Venemaa," lausub Sillamäe elanik Valentina Ofitserova vastuseks Sputnik Eesti ajakirjaniku küsimusele, miks ta otsustas valima tulla.

Ta selgitab, et omal ajal tuli ta Tveri kubermangust tööle Sillamäe keemia-metallurgiatehasesse. Aga Venemaad ei unusta ja Venemaa Föderatsiooni kodanikuna peab oma kohuseks Venemaa riigipea valimistes osaleda.

Lisab, et vaatamata suurele inimeste voole püüavad hääletamist korraldava Peakonsulaadi töötajad kindlustada järjekorra võimalikult kiire edasiliikumise.

"Venemaa kodanikuna pean oma kohuseks osa võtta Venemaa presidendi valimistest. Loodan, et Venemaa jätkab oma kindlat arengut," ütles portaalile Sputnik Eesti narvalane Sergei Vjalov.

Нарвитянин российский гражданин Сергей Вялов проголосовал в здании Генконсульства
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Sergei Vjalov.
91
Tagid:
valimised, saatkond, president, Talliin, Narva, Eesti
Teema:
Venemaa presidendivalimised: algas valimiskampaania (55)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega