Jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljon

Kuidas Eesti kaitsejõud ja meediaväljaanded libauudise tekitasid

604
Kaitsejõudude pressiteenistus saatis Eesti meediaväljaannete kaudu laiali libauudise, mille kohaselt proovis Sputnik Eesti levitada informatsiooni põgenemiskatsel haavatud vene rahvusest sõdurist, samuti venekeelt kõnelevate ajateenijate diskrimineerimisest Eesti kaitseväes.

TALLINN, 16. märts — Sputnik, Oleg Leontjev. Selle asemel, et vastata otse Sputnik Eesti poolt saadetud järelpärimisele ajateenija poolt saadud kuulihaava tekkimise asjaoludest, edastas Kaitsejõudude pressijaoskonna ülem major Arvo Jõesalu oma kommentaaridega täiendatud Sputniku küsimused kõikidele Eesti infoagentuuridele peale saabunud küsimuste autori enda.

Juhtum Kaitsejõudude 2. Jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijale tekitatud imelike tulirelvahaavadega toimus 1. märtsil Taara sõjaväelinnaku territooriumil ja sai tänu pressiosakonna juhile major Arvo Jõesalule ootamatu järje.

Unistus kuuliarmist või põgenemiskatse

14. märtsil teatas rida Eesti väljaandeid viitega sõjaväe juhtkonnale, et noor ajateenija tulistas end õlga, sest unistas juba ammu kuuliarmi saamisest. Selle versiooni esitanud noormees ise nii arstidele, politseinikele kui ka oma ülemustele sõjaväest.

Sputnikuni jõudis aga erinevaist allikaist pärit teave, mis ametlikust versioonist oluliselt erines. Eesmärgiga kuuldut kontrollida, pöördus Sputnik Eesti täpsustavate küsimustega Kaitseministeeriumi, Kaitsejõudude peastaabi, 2. jalaväebrigaadi, sõjaväepolitsei ja sõjaväe meedikute poole, nagu seda nõuab üldlevinud rahvusvaheline hea tava ja ajakirjanikueetika.

Katse info tõepärasust kontrollida

Oma ametlikus pöördumises palus Sputnik Eesti kompetentseil ametkondadel laekunud informatsiooni kinnitada või tagasi lükata – kas on võimalik, et noormees ei tulistanud end sugugi ise ihaldusväärse armi saamiseks, vaid sai haavata katsel omavoliliselt väeosast lahkuda.

Lisaks palus Sputnik Eesti täpsustada, kas vastavad tõele andmed, mille kohaselt oli ajateenija põgenemiskatse põhjuseks piisava eesti keele oskuseta ajateenijaid ümbritsev ebaterve õhkkond Kuperjanovi pataljonis.

Alusetud süüdistused

Nagu selgus, ei jaga ajakirjanduses omaks võetud eetilisi reegleid Eestis kaugeltki mitte kõik.

Selle asemel, et vastata Sputnik Eesti küsimustele otse – kas jaatavalt või eitavalt, saatis major Arvo Jõesalu oma kommentaaridega täiendatud Sputniku küsimused kõikidele Eesti meediaväljaannetele peale küsija enda. Major Jõesalu teatas oma levitatud seisukohavõtus, et "propagandakanal Sputnik on alustamas järjekordset kampaaniat, et tekitada lõhe Eestis elavate inimeste vahele ning õhutada rahvuste vahelist vaenu nii ühiskonnas kui ka kaitseväes."

Majori sõnul on Sputnik saatnud kaitseväele ja kaitseministeeriumile "rea küsimusi, mis sisaldavad endas nii valesüüdistusi kui valeväiteid".

Ise tegi, ise tegi

On huvitav, et vastupidiselt oma väitele, mille kohaselt Sputnik "tõsist propagandavalet levitama hakata", on hoopis major Jõesalu see, kes levitas teavet venelastest sõdurite võimalikust diskrimineerimisest Eesti armees, saates Sputnik Eesti küsimused koos oma kommentaaridega kohalikule meediale.

Jõesalu kirjutab, et "mitte ükski Sputniku esitatud väidetest ei vasta tõele".

Tegelikkuses ei vasta tõele Jõesalu väide nagu oleks Sputnik Eesti midagi väitnud – saadetud kiri sisaldas vaid küsimusi, küsimuse olemus aga välistab tema tõlgendamise väite või süüdistusena.

Major Jõesalu levitatud kommentaarid Sputnik Eestist saabunud infopäringule koos tema väidetega, et "propagandakanal Sputnik" alustas "propagandavalede levitamist" avaldati operatiivselt taas kord ajakirjanikueetikat rikkudes mitmete Eesti meediaväljaannete poolt, näitena "riiklik propagandakanali" ERR, mitteriiklik "propagandaväljaanne" Postimees, ja seejärel mitu muud uudisteagentuuri, kes samuti ei vaevunud teise osapoole seisukohta uurima.

Lisaks sellele tõi portaal ERR Sputnik Eesti valede näitena uudisloo "Metsavendade laulust" ja selles sisalduvast "tiblade tapmisest" värsist, mida soovitati kaitsejõudude esimese jalaväebrigaadi rivilauluks. ERR-i poolt vale pähe esitatu – "Metsavendade" rivilauluks pakkumise juhtumi — tõele vastavust kinnitasid aga ametlikult Kaitsejõud ise.

Sputnik ei levitanud alternatiivset seisukohta

Märkimisväärne on, et Sputnik Eesti vastu esitatud süüdistuste avaldamiseni Eesti meediaväljaannetes ei olnud Sputniku infoportaalis mingit alternatiivset teavet ajateenijal kuulihaavade tekkimise intsidendi võinalikest asjaoludest. Samuti ei olnud avaldatud materjali venekeelsete sõdurite võimalikest probleemidest Kuperjanovi pataljonis.

Seega andsid vene keelt kõnelevate Kuperjanovlaste diskrimineerimise tundlikule teemale ja ajateenija haavatasaamise alternatiivsele versioonile laia kõlapinna Kaitsejõudude pressikeskus ja Eesti peavoolu infokanalid.

Sputnik Eesti kirjutas, et 1. märtsi õhtul tekitas ERR-i sõnul Kaitsejõudude 2. Jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija endale kuulihaava. Intsident toimunud Taara sõjaväelinnaku territooriumil Võru külje all. Haavatule osutati sündmuskohal esmaabi, seejärel toimetati ta Maarjamõisa haiglasse. Tema elu päästmiseks kulus ligi liiter verd.

Eesti armee ekssõjaväelaste kinnitusel on Kuperjanovi jalaväepataljonil kohaliku "eriüksuse" maine. Kutsealuste füüsilisele võimekusele esitatakse väeosas oluliselt rangemad nõudmised ning väljaõpe toimub intensiivsema kava alusel.

Mis küll kaitsejõude sedavõrd hirmutas?

Sputniku küsimused avaldas täies mahus ERR:

"Eesti meedia avaldas info, mille kohaselt tulistas 1. märtsi õhtul Võru Kuperjanovi pataljoni ajateenija end automaadist AK4 õlga, soovides saada kuuliarmi. Kas see on tõesti nii?

Meie infoallikad Kaitseväes pakuvad aga hoopis teistsugust pilti. Nende käsutuses oleva info kohaselt sai vene keelt kõnelev noormees haavata põgenemiskatsel, mil sõjaväepolitsei teda kinni pidas. Mida Te selle kohta ütlete?

Meie allikate andmeil oli põgenemise põhjuseks ebanormaalne atmosfäär, mis pataljonis just venekeelsete ajateenijate ümber tekkinud on. Kuivõrd see tõele vastab?

Näiteks keelduvad meile teadaolevalt pataljoni meedikud osutamast meditsiinabi neile sõduritele, kes ei valda piisaval tasemel riigikeelt. Kas Kuperjanovi pataljonis oli niisuguseid juhtumeid?

Samuti olla nende venekeelsete ajateenijate, kes eesti keelest piisavalt aru ei saa, pidev solvamine ja tagakiusamine allohvitseride poolt juba reegliks muutunud. Kas see on tõesti nii?"

604
Tagid:
peastaap, Kuperjanovi jalaväepataljon, kaitsevägi, Eesti
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega