Streik Rakveres lööb kestvusrekordeid

Streik Rakveres lööb kestvusrekordeid

72
(Uuendatud 12:48 06.08.2018)
Streik Rakveres on juba saanud kõige pikaajalisemaks viimase kolme kümnendi kohta, ametiühingu liikmete arv lihakombinaadis on aga kasvanud 115 inimeseni.

TALLINN, 13. märts — Sputnik, Svetlana Burceva. Rakvere lihakombinaadi tapamajatöötajate tänavu 6. veebruaril alanud streigi vältel on ametiühingusse astunud ligi sada Rakvere lihakombinaadi töötajat. Ühtekokku on lihakombinaadis tänaseks 115 ametiühingu liiget. Streik kestab juba 34 päeva.

HKScani skeem võib olla maksupettus >>

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) andmetel on streik Rakvere lihakombinaadis juba kujunenud kõige pikaajalisemaks – kuni selleni oli kõige pikaajalisemaks, kestvusega 25 päeva, tervishoiutöötajate streik 2012. aastal.

Rakvere lihatööstuse tapamaja töötajate streik
© Sputnik / Светлана Бурцева

Ametiühing on valmis võitlema võidu saavutamiseni

Nagu lausus intervjuus Sputnik Eestile EAKL-i juht Peep Peterson, on ametiühingusse astuda soovijaid lihakombinaadis iga päevaga aina rohkem. Mõned töötajad seni veel kardavad, aga seda enam, nähes tohutut toetust ametikaaslaste poolt mitte ainult Eestis, vaid ka teistes riikides, kaldutakse üha enam tööandjaga seotud probleemide kollektiivse lahendamise poole.

Reedel, 9. märtsil toimus Tallinnas EAKL-i pressikonverents, kus olid kohal ka soomlaste ametiühingu esindajad, kes saabusid Eesti pealinna Rakvere streikijaid toetama. Nii teatas Soome toiduainetetööstuse töötajate ametiühingu peasekretär ja ühtlasi kontserni HKScan, kuhu kuulub ka Rakvere lihakombinaat, soomepoolse ametiühingu liige Henri Lindholm pressikonverentsil esinedes kategooriliselt, et HKScan on kohustatud alustama otseläbirääkimisi Rakvere lihakombinaadi tapamaja streikivate töötajatega.

Streik!! >>

Soomlaste ametiühingu juht märkis, et odava tööjõu ärakasutamine Eestis ei saa olla püsivaks teguriks ei Soome ettevõtte ega ükskõik millise lääne ettevõtte jaoks, ja tuletas meelde Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni Konventsiooni. See dokument kinnitab ametiühingute loomise vabadust, vabadust liikmesuseks ametiühingutes ning õigust sõlmida tööstusharu töötajate ja tööandjate vahel kollektiivlepinguid.

Ametiühingu mõju lihakombinaadis kasvab päevast päeva

Petersoni sõnul töötavad nii Eesti kui Soome ametiühingute esindajad aktiivselt ametiühingu mõju laiendamiseks Rakvere lihakombinaadis. See ei puuduta ainult ametiühingu liikmeskonna kasvu, vaid ka lihakombinaadi kõikide osakondade töötajate töötasu tõstmist.

Rakvere lihakombinaadi töötajate streik
© Фото : Светлана Бурцева

Peterson kinnitas, et mitte ainult tapamaja, kus tähtajatu streik algas, vaid ka teiste lihakombinaadi osakondade töötajad tahavad ja on valmis nõudma töötasu tõstmist.

Enamgi veel, selle küsimusega on nad juba püüdnud kirjalikult pöörduda lihakombinaadi juhtkonna poole, mispeale said kirjaliku ja Petersoni sõnul väga järsutoonilise eitava vastuse.

Nüüd, märkis Peterson, kogub ametiühing tsentraliseeritult kõik lihakombinaadi töötajate nõudmised kokku ja ettevõtte juhtkond ei saa enam ametiühingule ette heita, justnagu ei esindaks ta kõigi töötajate huvisid. Esindab eranditult kõiki, kinnitas Peterson.

Streikijaid aidatakse kogu maailmst

Loomulikult ei saa streikijad palka. Aga toetus neile on kindel ja seda tuleb Petersoni sõnul mitte ainult Eestist, vaid ka Skandinaaviamaadest. Euroopa ametiühingud on välja pannud oma ressursse ja streikijad saavad abiraha 30 eurot päevas inimese kohta.

Rakvere lihatööstuse juhtkond püüab streiki maha suruda >>

Nagu Peep Peterson selgitas, siis senikaua kuni streik kestab, jäävad ametiühingud streikijaid rahaliselt toetama.

Seetõttu ei tasu loota, et ükskord annavad streikivad tapamajatöötajad niikuinii alla. Nii et tööandjal tuleb üle minna vahetule dialoogile oma töötajatega, on EAKL-i juht veendunud.

HKScan petab kõiki

Peep Petersoni sõnul kujutab HKScan endast niisugust tööandjat, kes ei hoidu ka ebaseaduslikest sammudest, et aga rohkem kasu saada. "Tegemist on korrumpeerunud tööandjaga. Raske on tõsiselt võtta inimesi, kes kasutavad kõiki võimalusi selleks, et nii riiki kui oma töötajaid petta," ütles Peterson.

EAKL-i juht osutas meedias ilmunud värskele infole juurdlusest finantsrikkumiste kohta HKScani Eesti harus.

Soome lihatööstuskontsern HKScan tuvastas sisejuurdluses, et ettevõtte Baltikumi juhtkonna liikmed eesotsas ettevõtte juhi Teet Soormiga on süstemaatiliselt toime pannud tõsiseid rikkumisi
© Sputnik / Алексей Мальгавко

Sputnik Eesti on juba kõnelnud sellest, kuidas ettevõtte juhtkonna korruptiivse tegevuse taustal kasvasid lihakombinaadi töötajate protestimeeleolud. Juba 2017. aasta sügisel sattusid Eestis tegutseva HKScani juhid kahtluse alla ebaseaduslikes finantstehingutes. Nüüd siis on Soome lihatöötlemiskontserni HKScan Balti osakonna juhatuse esimees Teet Soorm üles tunnistanud, et Eestist veeti HKScani omanikele Soome välja miljoneid eurosid. Lisaks sellele kasutas Rakvere lihakombinaat skeeme, mis võimaldavad maksudest kõrvale hoida.

Politsei pidas kinni Teet Soormi >>

Peep Petersoni arvates paistab sääraste rahaliste mahhinatsioonide taustal ettevõttes töötajate nõudmiste ignoreerimine juhtkonna poolt veelgi metsikum. Ametiühing kavatseb Petersoni sõnul jõuda lihakombinadi töötajate ja selle juhtkonna vaheliste normaalsete läbirääkimiste ja kollektiivlepingu sõlmimiseni.

72
Tagid:
streik, palgad, Rakvere lihakombinaat, tapamaja, HKScan, EAKL, Peep Peterson, Rakvere, Eesti
Teema:
Streik!! (20)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega