Liiklusrikkujad peavad oma karistust õiglaseks, illustreeriv foto

Enamik liiklusrikkujatest peab oma karistust õiglaseks

26
(Uuendatud 12:53 12.03.2018)
Justiitsministeeriumi tellitud liiklusküsitlusest selgus, et liiklusrikkumiste eest peaks karistuse määramine lähtuma esmajoones rikkumise korduvusest, konkreetse teo ohtlikkusest ja rikkumise määrast.

TALLINN, 12. märts — Sputnik. Sobivaimaks meetmeteks peeti rahatrahvi, aga ka suulist hoiatust ja liikluskäitumise kursusei, edastab Justiitministeerium. Viimase viie aasta jooksul oli politsei korduvalt peatanud 39%, ühel korral 33% ja mitte kordagi 27% vastanutest. Valdavalt oli peatamise põhjuseks operatsioon "Kõik puhuvad".

Liiklusõnnetuste järel probleemid tekivad inimeste teadmatusest >>

Peatamist rikkumise tõttu märkis 106 sõidukijuhti, kellest ligi kolmveerand sai rahatrahvi ja neljandik suulise hoiatuse. Valdav enamik rikkujaid nõustus, et määratud karistus aitab ära hoida uusi sarnaseid rikkumisi, kusjuures seda märkisid kõik suulise hoiatusega karistatud.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõuniku Andri Ahvena sõnul pole suurt osa küsitlusele vastanud sõidukijuhtidest mitme aasta jooksul kordagi kontrollitud, ehkki joobekontrollide suhtarvult on Eesti viimastel aastatel olnud Euroopa tipus.

"See kinnitab, et kui autojuht silmahakkavatest rikkumistest hoidub, on alkoholi tarvitanud sõidukijuhi tabamise tõenäosus väike. Seega on joobes juhtimise vähendamiseks realistlikum kasutada ennetavaid meetmeid, näiteks alkoholiprobleemidega inimeste välja selgitamine ja nende suunamine nõustamisele või ravile, alkolukkude kasutamine jmt," ütles Ahven.

Kergemate rikkumiste (nt telefoniga rääkimine, mõõdukas kiiruseületamine) ennetamiseks peeti sagedamini sobivaks rahatrahvi, suulist hoiatust ja liikluskäitumise kursusele suunamist. Joobes juhtimise ennetamiseks peeti sobivaimaks juhiloa äravõtmist, sellele järgnesid rahatrahv ja autole alkoluku paigaldamine.

Karistuse määramisel tuleks vastanute arvates esmajoones lähtuda rikkumise korduvusest (78%), konkreetse teo ohtlikkusest (56%), rikkumise määrast (54%), rikkumise põhjusest (32%) ja rikkuja sissetulekust (25%).

Kahe kuuga jättis liikluses elu 13 inimest >>

Veebiküsitluse viis läbi Norstat Eesti AS ning sellele vastas 1000 sõidukijuhti, kes olid viimase aasta jooksul sõidukit juhtinud. Küsitluse eesmärgiks oli saada ülevaade sõidukijuhtide kokkupuudetest politseiga ning arvamustest liiklusrikkumiste ennetamiseks sobivate vahendite kohta.

If Kindlustus pani oma igapäevase kahjukäsitluse kogemuse põhjal kokku nimekirja põhilistest vigadest, mida autojuhid liiklusõnnetuste järel teevad, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti veebruari lõpus.

Viimaste kuude lumerohkus, miinuskraadid ja teede libedus on kasvatanud järsult liikluses toimunud õnnetuste arvu. If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Martin Kuke sõnul tekivad liiklusõnnetuste järel probleemid tihti inimeste teadmatusest.

Kõige määravam riskitegur liikluses on kiirus
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Eeskujulik autojuht saab liikluses suuremaid probleeme teisi arvestava sõidustiiliga ise paljuski ennetada, aga ka kogenud juhid võivad stressirohkes olukorras teha paratamatult vigu," lisas Kukk.

2017. aasta liiklusloendustulemuste põhjal kasvas keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes 2016. aastaga 3,6% ehk 935-lt autolt 968 autoni ööpäevas, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti eelmisel nädalal. Liiklusloenduse andmed on oluliseks sisendiks maanteede projekteerimisel, ehitamisel ning hooldamisel.

Riigiteede liiklussagedus kasvas aastaga 3,6% >>

2017. aastal oli põhiteede aasta keskmine liiklussagedus 5266 autot ööpäevas (võrreldes 2016. aastaga kasv 4,6%), tugiteedel 1559 autot ööpäevas (kasv 1,8%) ja kõrvalteedel 298 autot ööpäevas (kasv 2,5%).

26
Tagid:
ühiskond, küsitlus, karistus, rahatrahv, autojuht, rikkumine, liiklus, Justiitsministeerium, Andri Ahven, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega