Kolm nädalat kestnud avaliku rahvahääletuse võitis 15-aastase Tõrva tüdruku Grete-Lisette Gulbise joonistus

Laulupeomündi joonistuskonkursi võitis Tõrva tüdruk

83
(Uuendatud 00:52 11.03.2018)
Tõrva Gümnaasiumi õpilase Grete-Lisette Gulbise joonistatud 2-eurose kavandi poolt hääletas 2887 inimest ehk 35% kõigist hääletajatest, keda kokku oli 8322.

TALLINN, 10. märts — Sputnik. Laupäeval andis Eesti Pank üle auhinnad kaheksale lapsele, kes jõudsid laulupeo 150. aastapäevaks tehtava 2-eurose kujunduse leidmiseks korraldatud joonistuskonkursi finaali. Kolm nädalat kestnud avaliku rahvahääletuse võitis 15-aastase Tõrva tüdruku Grete-Lisette Gulbise joonistus, teatab Eesti Pank

Laulupeo 2eurose mündi kujundus selgub laste joonistuskonkursil >>

"Alguses ei tahtnud ma oma kavandeid konkursile saata, sest ei olnud tulemusega päris rahul, kuid pärast vanemate julgustamist saatsin ikka ära," ütles võidutöö autor.

Oma kavandi tegemisel sai Grete-Lisette ainest laulupeo rongkäigul viibimisest, kus ta nägi uhkeid rõõmuhõikeid, erinevaid rahvariideid ja kus laulupeoliste read looklesid nagu merelained.

"See on täiesti fantastiline, et joonistuskonkursist võttis osa nii palju lapsi. Tänan kõiki õpetajaid ja lapsevanemaid abi ja laste julgustamise eest. Tegemist on väärika kingiga Eesti riigi juubeliaastal," ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Hanssoni sõnul mahub laulupeomündile vaid ühe lapse joonistus, aga tegelikult on kõik finaali jõudnud kaheksa last konkursi võitjad, sest rahvahääletusele saamise võimalus oli vaid üks tuhandest.

iPadi koos joonistuspliiatsiga võitsid Victoria Irval (kuni 3. klass), Marit Peedumäe (4.–6. klass), Grete-Lisette Gulbis (7.–9. klass) ja Miia Laur (gümnaasium). Kaasaskantava kõlari võitsid Lennart Teinbas (kuni 3. klass), Kaarel Lusti (4.–6. klass), Elizaneth Saks (7.–9. klass) ja Birgit Raidna (gümnaasium).

Joonistuskonkursile kõige rohkem kavandeid saatnud Koeru Gümnaasiumi kunstiõpetajat Mari-Liis Männikut tunnustas Eesti Pank 1000-eurose kunstitarvete kinkekaardiga.

Noorte laulu- ja tantsupeo rongkäik Tallinnas >>

Grete-Lisette Gulbise kavandiga jätkab tööd Eesti Pank koos münti vermima hakkava rahapajaga, et muuta kavand selliseks, mida on tehnoloogiliselt võimalik mündiks vermida.

Seejärel kinnitab mündikujunduse Eesti Panga nõukogu ning kujundus läbib kooskõlastusringi riikide ja Euroopa Liidu tasandil. Erikujundusega 2-eurone laulupeo münt jõuab ringlusse 2019. aasta esimesel poolel.

Kõikide hääletajate vahel, kes sisestasid oma meiliaadressi, loositakse välja 25 laulupeo 150. aastapäevale pühendatud 2-eurose mündi kaarti. Auhinnasaajatega võtab keskpank meilitsi ühendust märtsis ning auhinna saab kätte kahe kuu jooksul pärast mündi emiteerimist 2019. aastal.

Eesti Pank: aeg on küps arutada 1- ja 2-sendiste kasutamise vähendamise üle, illustratiivn efoto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eesti Pank, ERRi Lastejaam ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus kutsusid mullu sügisel kõiki lapsi ja kuni 19-aastaseid noori saatma keskpanka joonistusi, mille seast valitakse laulupeo 150. aastapäevale pühendatud 2eurose mündi kujundus. Joonistusi koguti neljas vanuserühmas: koolieelikud kuni 3. klass; 4.–6. klass; 7.–9. klass; gümnaasiumiõpilased ja kuni 19-aastased noored.

Mullu sügisel toimunud joonistuskonkurss oli erakordselt populaarne, kokku saatsid lapsed konkursile ligi 8000 tööd. Eesti eri paigust laekunud joonistuste arve vaata infograafikult.

Saadetud kavandite seast valis keskpanga 12 liikmest koosnenud eelžürii mullu detsembris välja 96 joonistust, mis läksid hindamiseks žüriile. Eelžürii koosnes keskpanga töötajatest ja iga joonistust hindas vähemalt kolm inimest.

Jaanuari lõpus kogunenud mündižürii valis omakorda välja kaheksa kavandit (igast vanuserühmast kaks), mis osalesid kolmenädalasel rahvahääletusel. Mündižüriisse kuulusid Eesti Panga nõukogu liige Liina Tõnisson, kunstnikud Maria Valdma, Mall Nukke ja Vano Allsalu, 2019. aasta laulupeo peadirigent Peeter Perens, laulupeo dirigent Maret Alango, helilooja Pärt Uusberg ja ERRi lasteprogrammi vanemtoimetaja Margus Saar. Keskpanga töötajatest osalesid žüriis asepresident Madis Müller, sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve ning kujundaja Triinu Talve.

Eesti Pank esitleb XXIII taliolümpiamängudele pühendatud meenemündi ja postmargi >>

Kolm nädalat kestnud avalikul internetihääletusel valis kaheksa lapse joonistuse seast oma lemmiku kokku 8322 inimest. Iga hääletaja sai valida vaid ühe lemmiku poolt. Hääletusel osalesid joonistused neljas vanuserühmas, igast rühmast kaks. Oma vanuserühmas kõige rohkem hääli kogunud töö autorid said auhinnaks iPad Pro koos joonistuspliiatsiga ning teisele kohale jäänud tööde autorid kaasaskantava kõlari.

Eesti Pank võib võidukavandi kujundust enne müntide vermimist koostöös autoriga veel täpsustada. Enne mündi vermimist kooskõlastatakse kujunduskavand riikide ja Euroopa Liidu tasandil.

2019. aastal on laulupeo 150. juubel, mille puhul annab keskpank ringlusse erikujundusega 2-eurose mündi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti septembris.

„Laulupeo traditsioonil on eestlaste jaoks eriline tähendus, mis on ühendanud erinevaid põlvkondi, noori ja vanu. Tahame vabariigi juubeli tähistamise vaimus anda lastele võimaluse valmistada üks eriline kingitus, mis jõuab nii Eesti kui ka Euroopa inimeste rahakotti," ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks välja antud meenemündid on otsas. Eesti Pank tõdes, et huvi meenemüntide vastu on olnud oodatust suurem, vahendas uudisteporrtaal Sputnik Eesti.

Eesti Panka külastas esmaspäeval Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud erikujundusega 2-eurose käibemündi tutvustusürituse raames 750 inimest.

83
Tagid:
joonistuskonkurss, kavand, münt, rahvahääletus, laulupidu, Grete-Lisette Gulbis, Eesti, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega