Sõduritarkus koolinoortele, illustreeriv foto

Ratas: õpetame noortele kriisiolukorras käitumist

42
(Uuendatud 17:42 21.02.2018)
Riigikogu infotunnis vastas peaminister Jüri Ratas Artur Talviku esitatud küsimusele elanikkonna kaitse kohta. Plaanis on nii põhikoolis kui gümnaasiumis hakata noortele õpetama kriisiolukordadeks valmisolekut.

TALLINN, 21. veebruar — Sputnik. Talvik märkis, et valitsus kiitis heaks elanikkonnakaitse kontseptsiooni. Pressiteadetest, mis sellega seoses välja on tulnud, jääb mulje, et see on tsentrist organiseeritud lähenemine, kuigi kontseptsiooni väljatöötamisel räägiti n-ö altpoolt üles lähenemisest ehk selline vana tsiviilkaitsesarnane lähenemine, edastab Riigikogu pressiteenistus.

Eesti toetab EL plaani tõsta elanikkonnakaitse taset >>

Ratas selgitas, et teatud valdkondi elanikkonnakaitses korraldavad ja juhivad erinevad ministeeriumid või erinevad ametid. Tema sõnul koordineerib seda hädaolukordade puhul Siseministeerium. Riigikantselei teeb riigikaitseliste kriisidega seotud tegevuste puhul.

Peaministri sõnul lisati kontseptsiooni arutelul punkt, et riigihalduse minister koostöös Siseministeeriumi ja Riigikantseleiga tutvustab kohalike omavalitsuste üksustele kontseptsioonis neile suunatud tegevusi, soovitusi. Ta märkis, et see on see koht, kus kohalikud omavalitsused ja läbi selle ka kohalikud kogukonnad peaksid tulema kaasa elanikkonna kaitsmisel.

Ratas tõi esile kolm suunda. "Üks on see, kuidas me ühiskondlikku teadlikkust suurendame. Teine on see, kuidas me kaitse tagame kriisiolukordades, kuidas me selle eest seisame. Ja kolmas on see, missugune on abi osutamine," selgitas peaminister.

Ta lisas, et plaanis on nii põhikoolis kui gümnaasiumis hakata noortele õpetama kriisiolukordadeks valmisolekut. Tuleb luua vastavad koolitusmaterjalid elanikele, tehakse kättesaadavaks ka põhjalikud ja praktilised käitumisjuhised erinevates kriisiolukordades tegutsemiseks.

Baltikum valmistab ette lapspartisane >>

Peaministri sõnul on kaitse tagamiseks kriisiolukordades plaanis järgmise, 2019. aasta lõpuks välja töötada asukohapõhine kiire ohuteavitussüsteem.

"Suure tõenäosusega me räägime kas SMS-idest või läbi mobiiltelefoni. Rakkerühm on pidanud oluliseks üleriigilise kriisitelefoni käivitamist häirekeskuse juures. Sellel ja järgmisel aastal töötab PPA ulatusliku evakuatsiooniplaani hädaolukorras ning ka sõjaolukorras, sealhulgas kaardistatakse koostöös kohalike omavalitsustega võimalikud evakuatsioonikohad," selgitas peaminister.

Süüria põgenike lapsed osalevad Kodutütarde tegevuses >>

Ratas ütles, et lähtuvalt detsentraliseerituse põhimõttest viivad laiapindse riigikaitse ja kriisireguleerimise planeerimisel elanikkonnakaitse tegevusi ellu erinevad asutused.

"Toiduvaru, olgu see vesi või mingisugused muud toitained – sellega tegeleb Maaeluministeerium, evakuatsiooni planeerimise ja läbiviimisega Politsei- ja Piirivalveamet, kriisideks valmisoleku õpetamisega koolides Haridus- ja Teadusministeerium," selgitas Ratas.

"Elanikkonnakaitse saab alati toimida efektiivselt elaniku jaoks siis, kui tehakse väga-väga laiapõhjalist koostööd," märkis Ratas.

Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi muutmise kohta, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti kuu keskel.

Sõduritarkus koolinoortele >>

Euroopa Komisjoni algatatud eelnõu kohaselt tekiks Euroopa Liitu lisaks riikide endi elanikkonnakaitse võimele ning riikidevahelistele vastastikuse abistamise vabatahtlikele kokkulepetele kolmas tasand, kust tõsisemate hädaolukordade lahendamiseks abi paluda, nimelt Euroopa Liidu keskne valmisolek hädaolukordade lahendamiseks.

Euroopa Komisjoni plaani kohaselt kannaks säärane üleeuroopaline hädaabivõimekus nime rescEU ning seda hakkaks kontrollima ja juhtima komisjon ise.

42
Tagid:
kriisiolukord, koolilapsed, noored, gümnaasium, kool, Riigikogu, Jüri Ratas, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega