Riik jagab kliima-alaste lahenduste eksportimiseks kuni miljon eurot, illustreeriv foto

Riik jagab kliimaalaste lahenduste eksportimiseks kuni miljon eurot

29
(Uuendatud 15:19 21.02.2018)
Keskkonnaministeerium panustab tänavugi arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse, uuendusena on seekord võimalik taotleda toetust kliimaalaste lahenduste eksportimiseks.

TALLINN, 21. veebruar — Sputnik. "Eesti on lubanud igal aastal kasvuhoonegaasidega kauplemise tuludest panustada arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse miljon eurot. Sellest aastast pakume võimalust oma kliimaalaste lahenduste arenguriikidesse viimiseks küsida ka toetust," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Arenguabi kohta ringleb Eestis palju väärkujutelmi >>

"Nii tabame kaks kärbest ühe hoobiga – aitame arenguriike, aga ka oma kodumaised ettevõtteid, kes on välja mõelnud mõne hea lahenduse, mis kliimamuutustega aitavad võidelda," lisas minister.

Kooskõlastusringile saadetud määruse eelnõu järgi antakse toetust kahel viisil: rahvusvahelise koostöö või avatud taotlusvoorude kaudu. Rahvusvahelise koostöö raames annab toetust Keskkonnaministeerium ning sellisel viisil antakse toetust rahvusvahelistele kliimafondidele, kahe- või mitmepoolse raamleppe alusel või ka muul viisil.

Avatud taotlusvoorusid hakkab korraldama ja läbi viima SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Taotlusvoorus saavad osaleda mittetulundusühingud, sihtasutused, ettevõtted, ülikoolid ja kohalikud omavalitsused või nende hallatavad asutused, kes soovivad jagada oma teadmisi kliimaprobleemide lahendamisest sihtriigi vastavas asutuses.

Avatud taotlusvoor võimaldab raha kasutamist tõhusamalt reguleerida ning laekunud taotlusi paremini hinnata, mis omakorda tagab, et rahastatakse vaid parimaid projekte, mis panustavad kliimamuutustega tegelemisse sihtotstarbeliselt.

Ban Ki-moon: Trumpi visioon on poliitiliselt lühinägelik >>

Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Välisministeeriumi praktikaga arenguabi andmisel, samuti SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kogemustega, lisaks on konsulteeritud rohetehnoloogia ettevõtetega, kes oleksid potentsiaalsed taotlejad taotlusvoorus.

2009. aastal toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 15. kohtumisel Kopenhaagenis otsustasid arenenud riigid toetada arenguriike kliimamuutuste leevendamises ja nende mõjudega kohanemises, mobiliseerides aastaks 2020 eri allikatest igal aastal 100 miljardit USA dollarit.

Mitmed riigid teatasid 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. kohtumisel planeeritavatest panustest 100 miljardi USA dollari eesmärgi täitmiseks. 

Eesti on lubanud aastani 2020 panustada igal aastal EL heitkogustega kauplemise süsteemi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavast tulust arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse miljon eurot.

Viimaste 15 aastaga on rahvusvaheline migratsioon hüppeliselt kasvanud, ulatudes 2015. aasal juba 244 miljoni inimeseni (võrdluseks 2000. aastal oli migrantide arv ligikaudu 173 miljonit). Üks rände põhjuseid on kahtlemata ka kõrbestumine. Viljaka maa kadumine sunnib üha rohkem inimesi oma kodudest lahkuma.

Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris püstitas 2016. aastal uue rekordi, teatas ÜRO, hoiatades, et Pariisi kliimaleppe sihtide saavutamiseks on vaja drastilisi meetmeid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Globaalne kliimasoojenemine tuleb siinsele majandusele kasuks >>

Viimati oli süsinikdioksiidi kontsentratsioon Maal praeguse tasemega samaväärne kolm kuni viis miljonit aastat tagasi, kui planeedi veetase oli praegusest kuni 20 meetrit kõrgem.

29
Tagid:
kliimamuutused, keskkond, kliima, toetus, eksport, Keskkonnaministeerium, Siim Kiisler, arenguriigid, Eesti